Itaalia osakaal Eesti puittoodete ekspordis võiks tõusta. Kuidas vastata sealse turu nõuetele?
Innovatsioon metsanduses ja puidutööstuses peitub koostöös ja ühistes jõupingutustes, usub metsandusekspert ja Itaalia PEFC peasekretär Antonio Brunor, kes räägib oktoobris toimuval konverentsil “Puidutööstuse äriplaan 2025”, kuidas Itaaliasse eksportida ning millised on sealsete ettevõtete ootused ja nõuded.
Itaalia on Eesti puidutööstuse jaoks suure potentsiaaliga eksportturg, kuid seal edukaks tegutsemiseks tuleb mõista kohalike ettevõtete jätkusuutlikkuse ootusi ja nõudeid.
Antonio Brunori annab ettekandes ülevaate ka sealse turu olulisematest jätkusuutlikkuse trendidest ja sertifitseerimisstandarditest.
2023. aastal eksportis Eesti Itaaliasse puittooteid väärtuses 36,2 miljonit eurot, millest olulise osa moodustasid spoonilehed ja vineer. Selliste toodete eksportimist soosib Itaalia kasvav nõudlus jätkusuutlike materjalide järele. Brunori ettekandes keskendutaksegi sellele, kuidas vastata Itaalia ettevõtete kõrgetele jätkusuutlikkuse standarditele ja saavutada pikaajalist edu selles turusegmendis.
Erilist tähelepanu pööratakse PEFC sertifitseerimissüsteemile, mis on Itaalia puidutööstuses laialdaselt aktsepteeritud ja mida peetakse usaldusväärseks indikaatoriks vastutustundlikust metsade majandamisest.
Lisaks jätkusuutlikkuse üldistele põhimõtetele räägib Brunori ka sektori tulevikuväljavaadetest. Itaalia mööbli- ja puidutööstus ootab 2024. aastaks tagasihoidlikku, kuid stabiilset kasvu. Kuigi sektor on viimasel ajal olnud langustrendis, näitavad tuleviku prognoosid, et taastumine on oodatav, eriti ekspordisektoris. See loob Eesti ettevõtetele võimaluse oma tooteid rohkem Itaalia turule suunata, pakkudes keskkonnasõbralikke lahendusi, mis vastavad Itaalia ettevõtete ja tarbijate ootustele.
Brunori on kindel, et innovatsioon metsanduses ja puidutööstuses peitub koostöös ja ühistes jõupingutustes. Jätkusuutlikkus ei tähenda üksnes keskkonnasõbralikke tooteid, vaid ka vastutustundlikku majandamist, mis toob kasu nii tarnijatele kui ka tarbijatele.
Viis põhjust, miks Eesti puit ja puittooted võiksid olla Itaalias edukad:
- suur nõudlus jätkusuutlike materjalide järele;
- Eesti puidu kõrge kvaliteet;
- pikaajalised puidutöötlemise traditsioonid;
- rohepöörde toetamine;
- ning Euroopa Liidu lihtsustatud kaubandusreeglid.
Kogenud metsandusekspert
Brunori on aastakümnete pikkuse kogemusega metsandusekspert ning alates 2001. aastast Itaalia PEFC (Programme for the Endorsement of Forest Certification schemes) peasekretär. Ka on ta tunnustatud metsandusekspert, kes on pühendunud säästvale metsamajandusele ja looduskeskkonna kaitsmisele.
Ta lõpetas metsandusteaduste magistrikraadiga Firenze Ülikooli Itaalias ning omandas agro-metsanduse alal magistrikraadi Florida Ülikoolis (USA). Lisaks kaitses ta doktorikraadi Perugia Ülikooli põllumajanduse, toidu ja keskkonnateaduste osakonnas, keskendudes ökoloogilistele teenustele, mida pakuvad oliivipuude istandused.
Oma karjääri jooksul on Brunori töötanud Brasiilias ja Iisraelis metsanduse spetsialistina ning tegutsenud tehnilise ajakirjanikuna. Ta on olnud ka ajakirjade Sherwood – Foreste e alberi oggi ja AF – Agronomi e Forestali peatoimetaja ning aastatel 2010–2013 täitis rahvusvaheliste suhete koordinaatori rolli Itaalia põllumajandusajakirjanike liidus UNAGA-s.
Lisaks igapäevatööle vabakutselise teadlasena Perugia Ülikoolis keskendub Brunori oma uurimistöös mittepuiduliste metsasaaduste, metsade ökosüsteemiteenuste ning inimtegevuse mõju hindamisele loodus- ja põllumajanduskeskkonnas. Tema eesmärk on levitada teadmisi keskkonnasõbralikust ressursside majandamisest ja edendada vastutustundlikku lähenemist loodusvarade haldamisele.
Tule osalema! Konverents “Puidutööstuse äriplaan 2025” toimub 17. oktoobril Tartus. Programmi ja pääsmed leiab SIIT.
Seotud lood
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele