Metallitööde ettevõte Danival MW seisis mullu keerulise valiku ees – ruumid olid kitsaks jäänud ega võimaldanud enam tootmist kasvatada, samas aga liikus majanduse kohta pigem pessimistlikke prognoose. Otsus tuli teha kiiresti: kas riskida ja laieneda suurematesse tootmisruumidesse või pidurdada ettevõtte kasvu. Valiti esimene tee, mis tähendas laienemist keset tipphooaega, mil tellimuste maht kasvas ootamatult veelgi.
„2024. aasta suvel oli meie kasv 20% ja nägime, et senised ruumid jäävad kitsaks,“ meenutab Danival MW juht Rainer Daniel. „Äriühingu eesmärk on ju ikka laieneda ja masinaparki võimekamaks saada. Samas olid hirmud õhus – kõik rääkisid, et majanduskeskkond on kokku kukkumas. Võtsime aja maha ja ootasime sügiseni. Kui nägime, et kukkumine ei olnud üldse nii suur, tegime oktoobris oma kinnisvarahalduriga plaani: küsisime juurde umbes 1000 ruutmeetrit pinda, aga tal polnud sobivat pakkuda. Seevastu tekkis võimalus vahetada ruume ja saada lausa 2000 ruutmeetrit, ent see tähendas ulatuslikke ümberehitusi.“
Hädasti vajasid laiendamist ladu, komplekteerimisala ning nüüd on ettevõttel pinda kokku 5600 ruutmeetrit. Uuest rendipinnast 800 ruutmeetrit moodustab soe ladu ja komplekteerimisala. Muudatused puudutasid ka tootmist, millest ligi 70% tõsteti ümber: laiendati keevitusala ning efektiivsuse kasvatamiseks paigutati paremini mitmed tööpingid.
Töömahukas projekt algas külmas ruumis, kus tuli betoneerida, uuendada põrandaid ja rajada küttevõimalus. „Otsustasime, et kevadeks peab uus ruum valmis olema, sest muidu oleksime võinud kaotada osa kliente. Meil oli juba ruumipuudus ja ei saanud uusi inimesi tööle võtta. Risk tundus suur, aga mitte midagi tegemine oleks olnud veel hullem.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nagu ehitustööde puhul ikka, tekkis ka komplikatsioone: elekter, küttegaasitrassid, õhutrassid, keevitusgaasitrassid, kraanad – kõik pidi uuesti rajama ja alati ei saanud töid paralleelselt teha. Ühel päeval alustas üks brigaad, teisel lõpetas teine, samas pidi Danival MW tegelema oma põhitegevusega ning tootmise kõrvalt pidevalt töökohti ringi tõstma. Ja kui tipphooaeg algas seekord kuu varem kui tavaliselt, oli pinge eriti suur. Tellimuste maht kasvas märtsis 25% võrra ja tuli teha valikuid, sest kõiki tellimusi polnud lihtsalt võimalik vastu võtta. Osadest pakutud töödest pidime ära ütlema, sest Danieli sõnul oli aus pigem keelduda, kui hakata tähtaegadega teadlikult veiderdama.
Hoone omanik: oluline on võimaldada üürnikel tegeleda nende põhitegevusega
Danival MW tegutseb RRK tööstuspargis Silikaltsiidi 7, mis kuulub lao- ja tööstuskinnisvara arendamise ja väljaüürimisega Riigiressursside Keskus OÜ-le. Arenduse projektijuht Aare Udras ütleb, et ettevõttele on oluline olla oma üürnike ja koostööpartneritega heades tööalastes suhetes, otsida lahendusi ja pidada sõna ning seetõttu julgetakse neile avada oma muresid, ideid ja plaane. Ilmekaks näiteks on koostöö Danival MW-ga, kes 2017. aastal oli valmis tulema üürnikuks pooltühjale ehitusobjektile, kus alles toimusid ulatuslikud remonditööd.
Ta toob välja, et laienemiste murekohaks on tihtipeale, kas üürileandjal on vakantseid pindasid või võimalus neid luua. Kuna RRK tööstuspargis Silikaltsiidi 7 on tootmisruumide vakants olnud pikki aastaid olematu, on sedalaadi laienemised lahendatud üürnikega koostöös, tõhustades ruumide kasutamist, tuues lisaväärtust kõikidele osapooltele. Nii ka sel korral. Danival MW andis oma soovidest teada, meie püüdsime kaasa mõelda ning arutelus tekkisid esimesed võimalikud teoreetilised lahendusviisid, mille ka ellu viisime.”
„Kuna arutasime vajadused ja võimalused eelnevalt detailselt läbi, siis suuri üllatusi ei tulnud. Danival MW iseloomustab väga põhjalik ja professionaalne lähenemine, mistõttu asjad laabusid kenasti. Kevadel saime ka meie üürileandjana suurema osa tehtud, pinnad vahetatud, ruumid kohandatud. Protsess ja graafik oli väljakutsuv ja intensiivne, kuid see viibki edasi. Nüüd saab meie üürnik keskenduda oma põhitegevusele, mis on üürileandja vaatest peamine – luua võimalikult soodne keskkond,” selgitab Udras. „Meie eesmärgiks on teenida üüritulu, selleks on tarvilik leida sobivad osapooled ja areneda koos üürnikega. Teatud dünaamika laienemiste, koondumiste või kahanemistega kuulub selle protsessi juurde, peamine on säilitada seejuures hea koostöö.”
Riigiressursside Keskus kavandab Silikaltsiidi 9 kinnistule ka uue tootmishoone rajamist, samuti on töös Liivametsa 5 laopinnad. Suurema tootmise või laonduse tarbeks pakutakse võimalusi ka Vana-Narva maantee Logistikapargis.
Võimalusi on!Hakkad varem pihta, saad ka kiiremini valmis!
Danival MW töötajate arv on kasvanud 38-lt üle 50-ni ning seetõttu toimus kolimine etappide kaupa. Esmalt koliti ladu uutesse ruumidesse, seejärel said keevitajad kolida ja tootmispinda lisandus ligi 2000 ruutmeetrit. Edasi liigutati torupainutamispingid uutesse ruumidesse ja siis lukksepatööde ala, üles pandi riiulid lehtmaterjalide ladustamiseks ning lõpus paigaldati uued seadmed. Hetkel käib veel tööde paikaloksutamine, aga võimekuse kasv on olnud sel aastal 20–30%, teatud protsessides isegi 50–60%.
Daniel ei varja, et töötajatel on olnud raske. „Graafik oli ülipingeline, pidevalt pidi midagi ümber tõstma ja vahel tuli töö ootamatult seisma panna. Näiteks kui trassibrigaad teatas reede õhtul, et nad tulevad esmaspäeval trasse vedama, pidime kohe samal õhtul ruumi vabastama. Ometi ei ole meeskonnast keegi lahkunud ja kõik on pingutanud ühise eesmärgi nimel. Ja täna juba ongi need mõned rasked kuud üle elatud ja olukord palju parem: töötingimused on mugavamad, kõik on remonditud ning olme- ja kontoripinnad on uued ja avarad. Enne olime suures hoones kolmes eri kohas, nüüd oleme koos ja see teeb töö ning suhtluse palju efektiivsemaks.”
Tagantjärele mõeldes teeks juht mõne asja teisiti. „Otsus tuli teha väga lühikese aja jooksul. Kui oleks olnud rohkem aega planeerida, saanuks seadmete liikumise ja tootmise ümberkorralduse teises järjekorras läbi viia. Alguses lootsime, et kõik saab kahe kuuga tehtud, aga loomulikult venis see pikemaks. Samas – kui hakkad varem pihta, saad ka kiiremini valmis. Tähtis on, et uue hooaja alguseks on kõik paigas, et ei peaks enam töid ära ütlema.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Täna on ettevõttel loogiliselt ülesehitatud tootmine, kus materjal liigub tsehhi ühest otsast sisse ja teisest välja. „Efektiivsus hakkab taastuma, mõni tellimus saab isegi enne tähtaega valmis. Tekib puhveraega, et lahendada kiiresti klientide ootamatuid muresid. Partnerite huvi on suur – augustis käis peaaegu iga päev keegi külas, ja tagasiside on olnud ainult positiivne. Ruumi ja õhku on rohkem, tootmine näeb parem välja ja töötingimused on oluliselt paranenud.“
Tulevikuvaade on ettevõtlik, sest Danival MW-l on nüüd ruumi, kuhu masinaparki laiendada ja uusi inimesi palgata. Plaanid on käigus ja visioon järgmisteks aastateks hakkab kujunema. Daniel kiidab, et ettevõte ei ole enam pidanud end tagasi hoidma, vaid vastupidi – saab kasvada.
Danival MW klientuuri moodustavad metallitööettevõtted, kellele tehakse allhanget, ning kliendid, kellele valmistatakse lõpptoodangut. Ettevõtte tootmisportfell on lai, alates üksikutest väikestest detailidest kuni suurte valmistoodeteni. Danival MW teostab torumaterjali laserlõikust, torude ja profiilide painutamist ja valtsimist, lehtmetalli laserlõikust ja painutamist ning erinevaid keevitustöid. Torulaseriga lõigatakse nii süsinikterast, roostevaba terast kui ka alumiiniumi. Nelikanttorusid lõigatakse suuruses 12x12 kuni 200x200 mm ning ümmargusi torusid diameetriga 12-220 mm.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööstusuudised võttis luubi alla paremad perefirmad tööstussektoris.
Metallitööettevõte Danival MW investeeris kaks aastat tagasi tootmisvõimekuse kasvatamiseks ligi 1,5 miljonit eurot uutesse tööpinkidesse ning juhatuse liikme Rainer Danieli sõnul võib täna juba öelda, et julge samm tasus end ära.
Erinevate metallitööde ettevõte Danival MW on viimaste aastatega investeerinud oma tootmisvõimekuse kasvatamiseks ja toodete kvaliteedi tõstmiseks ligi 1,8 miljonit eurot. Ettevõtte juhatuse liikmete Katrin ja Rainer Danieli sõnul oli suur investeering tööpinkidesse väga vajalik, sest klientide vajadused on ajaga palju kasvanud.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.