Äripäeva Rikaste TOPi 500 liikme seas oli kokku 130 tööstussektori ettevõtjat. Ühe aastaga suurendasid nad koos oma vara ligi 700 miljoni euro võrra. Märkimist väärib sealjuures, et ligi 50 edetabelisse pääsenud töösturi vara vähenes varasema näitajaga võrreldes. Langes ka esikoha omaniku vara väärtus.

- Foto Eesti tööstusajaloo kullafondist on tehtud tosina aasta eest, kui president Toomas Hendrik Ilves avas Ida-Virumaal Mäetaguse vallas Viru Keemia Grupile kuuluva Ojamaa kaevanduse, mille põlevkivi varu hinnati toona 58 miljonile tonnile ja tegutsemisaeg 15-17 aastale. Erakordne oli see, et viimasest kaevanduse avamisest oli foto tegemise ajal Eestis möödunud juba 40 aastat. Fotol ulatab Ojamaa kaevanduses konjakiklaasi Ants Laos, kes on tänaseni Viru Keemia Grupi (VKG) aktsionär. Laose vara väärtus kahanes aastaga kõige enam.
- Foto: Andras Kralla
Väärib märkimist, et edetabelisse pääsenud tööstussektori taustaga ettevõtjate keskmine vanus on 58 eluaastat. Sama näitaja sektorite üleselt ehk kogu TOP 500 keskmine vanus on 55 aastat.
Kõige rohkem kasvatasid aastaga oma vara jahukuningad Romet Puhk (+100 mln eurot; Tiigi Keskus, Maral Invest) ja Uuno Lausing (+66 mln eurot; Tiigi Keskus, Tartu Mill).
Neile järgnesid metallitöösturid Fjodor Berman (vara kasv 65 mln eurot; BLRT Grupp) ja Valeri Kovalenko (vara kasv 64 mln eurot; BLRT Grupp).
Kõige rohkem kahanes keemiatöösturi
Ants Laose vara väärtus (-135 mln eurot; Revellis Invest, Viru Keemia Grupp). Ants Laos on sündinud 21. oktoobril 1943 Pärnus. Ta on Wikipedia andmetel eesti tootmisjuht, poliitik, võrkpallur ja sporditegelane. Pärast keskkooli Pärnus läks ta Tallinna aastal 1970 lõpetas ta Tallinna Polütehnilise Instituudi keemiatööstuse protsesside ja keemiaküberneetika erialal.
Laos töötas aastatel 1970–1975 Tartu Piimatoodete Kombinaadis, kus ta tõusis vaneminsenerist peaenergeetikuks. Aastatel 1975–1978 oli ta Pärnu Õlletehase direktor, aastatel 1978-1979 oli ta Saku Õlletehase direktor.
Aastatel 1979-1985 oli Laos Eesti NSV toiduainetetööstuse minister ning alates 1985. aastast Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimehe esimene asetäitja – Eesti NSV minister. 1985-1990 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseisu liige. 1989. aastal sai Laos Indrek Toome valitsuses kaubandusministriks. 3. aprillist 1990 kuni 31. detsembrini 1991 oli ta kaubandusminister ka Edgar Savisaare valitsuses.
Alates 1992. aastast oli Laos Estkompeximi peadirektor, 1996-1998. aastani ETFC Grupi juhatuse esimees, olles ka suuromanik 10% aktsiaosalusega. Alates 1999. aastast on ta üks VKG AS-i suuromanikest.
Kõige rikkam tööstur Eestis on juba aastaid sama mees
Ka tänavu on tema võitja, aga tänavu kahanes tema vara väärtus 58 miljoni euro võrra, aga oli kokku ikkagi ligi 580 miljonit eurot ja teistest peajagu üle.
|
1 | 922 | Almost. | 361 | 936 | 679 | 898 | 669 | Got lesson cold forward. |
2 | 738 | Giant bend shaking dirty. | 787 | 264 | 59 | 481 | 766 | Fruit dirty broken ground. |
3 | 481 | Broken square dirty weather. | 416 | 551 | 304 | 580 | 389 | Giant bend recall bend. |
4 | 739 | Fruit Got ability shop. | 265 | 317 | 968 | 164 | 908 | Fruit easy fruit dirty. |
5 | 830 | Shop dirty fruit ability. | 890 | 192 | 794 | 301 | 520 | Broken. |
|
6 | 456 | Bend distant Got. | 349 | 292 | 6 | 323 | 592 | Giant giant giant bend. |
7 | 780 | Almost ground ground dirty. | 182 | 374 | 171 | 693 | 96 | Ground recall giant bend. |
8 | 396 | Shaking cold dirty easy. | 926 | 536 | 10 | 580 | 975 | Weather. |
9 | 13 | Lesson. | 874 | 618 | 587 | 867 | 121 | Weather square shop ground. |
10 | 712 | Recall recall shop. | 507 | 245 | 264 | 273 | 39 | Easy giant cold weather. |
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.