Eesti turbatööstus oleks heas seisus, kui poleks poliitilisi piiranguid
Eesti turbatööstused oleksid suutelised taastama palju rohkem kasutusest väljas olevaid alasid kui senini, kuid selleks vajalike lubade saamine võib võtta aastaid. Eesti Turbaliidu tegevjuhi Jüri Tiidermanniga räägime turbatööstuse käekäigust laiemalt.
Eesti Turbaliidu tegevjuhi Jüri Tiidermanni sõnul on Eesti turbatööstus hoolimata meediakärast ja poliitilistest piirangutest väga heas seisu - maailmas kasvab turba järele nõudlus, kuna aiandussektor laieneb jõudsalt, eriti väljaspool Euroopat. "Paljud ei teadvusta, et suur osa Euroopa Liidu köögiviljadest on imporditud ja aiandussektori kasv kogu maailmas toetab turba vajadust," nendib Tiidermann.
Eelmise nädala neljapäeval tegi Riigikohus kahest alamast kohtuastmest kardinaalselt erineva otsuse ja tühistas menetlusvigade tõttu OÜ-le Hiiu Turvas antud maavara kaevandamise loa.
Praegu on arendamisel ja väljatöötamisel mitmeid uusi tooteid ja teenuseid, mille puhul sobib tooraineks just hästilagunenud turvas, selgitavad staažikas Eesti turbauurija Mall Orru ning pinnakattegeoloog Leeli Amon Tallinna Tehnikaülikoolist.
Aprillis korraldatud Norstati maavarade teemalisest avaliku arvamuse uuringust selgus, et Eesti elanikud pooldavad kohalike ressursside laialdasemat kasutamist.
Eesti Turbaliidu algatusel on moodustamisel Põhjala ja Baltikumi ülene teaduskonsortsium, mis hakkab uurima turba kaevandamise ja kasutamise mõjusid kliimale ning vajaduse prognoosi lähikümnenditeks.
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.