Eesti turbatööstus oleks heas seisus, kui poleks poliitilisi piiranguid
Eesti turbatööstused oleksid suutelised taastama palju rohkem kasutusest väljas olevaid alasid kui senini, kuid selleks vajalike lubade saamine võib võtta aastaid. Eesti Turbaliidu tegevjuhi Jüri Tiidermanniga räägime turbatööstuse käekäigust laiemalt.
Eelmise nädala neljapäeval tegi Riigikohus kahest alamast kohtuastmest kardinaalselt erineva otsuse ja tühistas menetlusvigade tõttu OÜ-le Hiiu Turvas antud maavara kaevandamise loa.
Praegu on arendamisel ja väljatöötamisel mitmeid uusi tooteid ja teenuseid, mille puhul sobib tooraineks just hästilagunenud turvas, selgitavad staažikas Eesti turbauurija Mall Orru ning pinnakattegeoloog Leeli Amon Tallinna Tehnikaülikoolist.
Aprillis korraldatud Norstati maavarade teemalisest avaliku arvamuse uuringust selgus, et Eesti elanikud pooldavad kohalike ressursside laialdasemat kasutamist.
Eesti Turbaliidu algatusel on moodustamisel Põhjala ja Baltikumi ülene teaduskonsortsium, mis hakkab uurima turba kaevandamise ja kasutamise mõjusid kliimale ning vajaduse prognoosi lähikümnenditeks.
Saepuru, höövellaast ja muud puidutööstuse tootmisjäägid on väärtuslik materjal, mille võimalikult väike kadu, kiire transport ja tolmuvaba laadimine mõjutavad nii tootmise efektiivsust, töökeskkonda kui ka ettevõtte majanduslikku tulemust.