Eesti turbatööstus oleks heas seisus, kui poleks poliitilisi piiranguid
Eesti turbatööstused oleksid suutelised taastama palju rohkem kasutusest väljas olevaid alasid kui senini, kuid selleks vajalike lubade saamine võib võtta aastaid. Eesti Turbaliidu tegevjuhi Jüri Tiidermanniga räägime turbatööstuse käekäigust laiemalt.
Eesti Turbaliidu tegevjuhi Jüri Tiidermanni sõnul on Eesti turbatööstus hoolimata meediakärast ja poliitilistest piirangutest väga heas seisu - maailmas kasvab turba järele nõudlus, kuna aiandussektor laieneb jõudsalt, eriti väljaspool Euroopat. "Paljud ei teadvusta, et suur osa Euroopa Liidu köögiviljadest on imporditud ja aiandussektori kasv kogu maailmas toetab turba vajadust," nendib Tiidermann.
Seotud lood
Eelmise nädala neljapäeval tegi Riigikohus kahest alamast kohtuastmest kardinaalselt erineva otsuse ja tühistas menetlusvigade tõttu OÜ-le Hiiu Turvas antud maavara kaevandamise loa.
Praegu on arendamisel ja väljatöötamisel mitmeid uusi tooteid ja teenuseid, mille puhul sobib tooraineks just hästilagunenud turvas, selgitavad staažikas Eesti turbauurija Mall Orru ning pinnakattegeoloog Leeli Amon Tallinna Tehnikaülikoolist.
Aprillis korraldatud Norstati maavarade teemalisest avaliku arvamuse uuringust selgus, et Eesti elanikud pooldavad kohalike ressursside laialdasemat kasutamist.
Eesti Turbaliidu algatusel on moodustamisel Põhjala ja Baltikumi ülene teaduskonsortsium, mis hakkab uurima turba kaevandamise ja kasutamise mõjusid kliimale ning vajaduse prognoosi lähikümnenditeks.
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele