Riigikohus tõmbas piduri järgmisele suurele investeeringule

Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased asuvad välja selgitama turbasektori tegevusest tulevate kasvuhoonegaaside heite tegelikku suurust. Ligi 300 000 eurot maksva teadustöö eesmärk on uurida, kui palju Euroopa Liidu lihtsustatud arvutusmetoodika turbasektori kasvuhoonegaaside heiteid üle hindab.

Eesti võttis Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmiseks endale kohustuse, mis toob kaasa ligi 14 000 töökoha kadumise ja vähemalt 80 miljonit eurot väiksema maksulaekumise. Ettevõtete ja töötajate katusorganisatsioonid ootavad valitsuselt selgitusi ja konkreetset tegevuskava mõjudega toimetulekuks.

Kasvuhoonegaaside heite vähendamise võimalusi tuleb otsida kõigis sektorites ning kokkuvõttes peame siin leidma tasakaalukoha, sel moel et leevendaksime kliimamuutusi, säiliks ettevõtete konkurentsivõime ja tagatud oleks toidujulgeolek. Nii saab lühidalt kokku võtta riigi vastuskirja 11 organisatsiooni pöördumisele, kus nad leidsid, et maakasutuse ja metsanduse sektori (LULUCF) eesmärkide täitmine käib Eestile üle jõu ning paneb löögi alla ettevõtluse maakohtades.

Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.