Eesti võttis Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmiseks endale kohustuse, mis toob kaasa ligi 14 000 töökoha kadumise ja vähemalt 80 miljonit eurot väiksema maksulaekumise. Ettevõtete ja töötajate katusorganisatsioonid ootavad valitsuselt selgitusi ja konkreetset tegevuskava mõjudega toimetulekuks.

- Eestile võetud kohustuste täitmine tähendaks metsanduses, põllumajanduses ja muudes maakasutussektorites tootmise vähendamist 25%.
- Foto: Toomas Kelt
Valitsuse vähene huvi kaitsta Eesti huve läbirääkimistel kliimapoliitika üle pani 11 metsanduse-, põllumajanduse ja energeetikavaldkonna esindusorganisatsiooni edastama oma pöördumise. Suurim küsimus, mis edastati, on lihtne – miks ei ole Eesti valitsus pööranud piisavalt tähelepanu sellele teemale.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Erinevad hinnatõusud, mitmesugused piirangud ja üldine majanduslangus on need tegurid, mis mõjutavad praegu Eesti puidutööstuse käekäiku kõige enam. Samuti ei taha valitsussektor tähele panna, et Eesti tööstuse investeerimiskliima on naaberriikidest halvem. Nende mõju sektorile avab vineeritootja Estonian Plywood nõukogu liige ja kogenud tööstusjuht Ando Jukk.
Kasvuhoonegaaside heide kasvas esialgseil andmeil Eestis eelmisel aastal ligi kümnendiku võrra. Heite suurenemise peapõhjused olid külm talv ja elektrituru olukord ning eelnenud aastaga võrreldes väiksemad koroonast tingitud piirangud.
Moodsad laolahendused sisaldavad lisaks digitaalsele tarkvarale ning robottõstukitele pool- ja täisautomaatseid riiulisüsteeme, tornladusid ning komplektseid turvalahendusi, mis lahendavad kogu ettevõtte siselogistika. Willenbrock Baltic OÜ projektijuht Jaan Viita rõhutab, et oluline on vaadata siselogistikat tervikuna, sest vaid nii saab välja töötada maksimaalset kasu toova terviklahenduse.