Eesti võttis Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmiseks endale kohustuse, mis toob kaasa ligi 14 000 töökoha kadumise ja vähemalt 80 miljonit eurot väiksema maksulaekumise. Ettevõtete ja töötajate katusorganisatsioonid ootavad valitsuselt selgitusi ja konkreetset tegevuskava mõjudega toimetulekuks.

- Eestile võetud kohustuste täitmine tähendaks metsanduses, põllumajanduses ja muudes maakasutussektorites tootmise vähendamist 25%.
- Foto: Toomas Kelt
Valitsuse vähene huvi kaitsta Eesti huve läbirääkimistel kliimapoliitika üle pani 11 metsanduse-, põllumajanduse ja energeetikavaldkonna esindusorganisatsiooni edastama oma pöördumise. Suurim küsimus, mis edastati, on lihtne – miks ei ole Eesti valitsus pööranud piisavalt tähelepanu sellele teemale.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Erinevad hinnatõusud, mitmesugused piirangud ja üldine majanduslangus on need tegurid, mis mõjutavad praegu Eesti puidutööstuse käekäiku kõige enam. Samuti ei taha valitsussektor tähele panna, et Eesti tööstuse investeerimiskliima on naaberriikidest halvem. Nende mõju sektorile avab vineeritootja Estonian Plywood nõukogu liige ja kogenud tööstusjuht Ando Jukk.
Kasvuhoonegaaside heide kasvas esialgseil andmeil Eestis eelmisel aastal ligi kümnendiku võrra. Heite suurenemise peapõhjused olid külm talv ja elektrituru olukord ning eelnenud aastaga võrreldes väiksemad koroonast tingitud piirangud.
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.