Eesti võttis Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmiseks endale kohustuse, mis toob kaasa ligi 14 000 töökoha kadumise ja vähemalt 80 miljonit eurot väiksema maksulaekumise. Ettevõtete ja töötajate katusorganisatsioonid ootavad valitsuselt selgitusi ja konkreetset tegevuskava mõjudega toimetulekuks.
- Eestile võetud kohustuste täitmine tähendaks metsanduses, põllumajanduses ja muudes maakasutussektorites tootmise vähendamist 25%. Foto: Toomas Kelt
Valitsuse vähene huvi kaitsta Eesti huve läbirääkimistel kliimapoliitika üle pani 11 metsanduse-, põllumajanduse ja energeetikavaldkonna esindusorganisatsiooni edastama oma pöördumise. Suurim küsimus, mis edastati, on lihtne – miks ei ole Eesti valitsus pööranud piisavalt tähelepanu sellele teemale.
Seotud lood
Erinevad hinnatõusud, mitmesugused piirangud ja üldine majanduslangus on need tegurid, mis mõjutavad praegu Eesti puidutööstuse käekäiku kõige enam. Samuti ei taha valitsussektor tähele panna, et Eesti tööstuse investeerimiskliima on naaberriikidest halvem. Nende mõju sektorile avab vineeritootja Estonian Plywood nõukogu liige ja kogenud tööstusjuht Ando Jukk.
Kasvuhoonegaaside heide kasvas esialgseil andmeil Eestis eelmisel aastal ligi kümnendiku võrra. Heite suurenemise peapõhjused olid külm talv ja elektrituru olukord ning eelnenud aastaga võrreldes väiksemad koroonast tingitud piirangud.
Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis on suurte muutuste aeg - käsil on inseneeria valdkonna õppekavade ja õpikeskkonna uuendamine ning uute õppekavade loomine. Juba järgmisel sügisel on põhikoolide lõpetajad oodatud õppima täiesti uutele, nelja-aastastele Inseneriakadeemia õppekavadele kahel õppesuunal: metallierialade hulka lisandub erialana “masintöötlustehnoloogiad” ja ehituserialade valikusse „hoone tehnosüsteemide tehnik“.