Eksperdid: teadusuuringud ja uued tehnoloogiad tagavad Eesti turba jätkusuutliku väärindamise
Praegu on arendamisel ja väljatöötamisel mitmeid uusi tooteid ja teenuseid, mille puhul sobib tooraineks just hästilagunenud turvas, selgitavad staažikas Eesti turbauurija Mall Orru ning pinnakattegeoloog Leeli Amon Tallinna Tehnikaülikoolist.
“Kui püütakse kaevandatud ala taastada märgalaks, peab meeles pidama, et turbatekke protsess ja juurdekasv on väga pikaajalised protsessid," hoiatavad eksperdid.
Foto: Andras Kralla
Hiljuti kirjutati ajakirjanduses Eesti turbakaevandamisega seotud probleemidest, ent võimalikest lahendustest oli juttu vähe. Miks on tarvis põhjalikumalt uurida kõiki turbakihte ja kuidas kaasaegsete tehnoloogiatega seda väärindada?
Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased asuvad välja selgitama turbasektori tegevusest tulevate kasvuhoonegaaside heite tegelikku suurust. Ligi 300 000 eurot maksva teadustöö eesmärk on uurida, kui palju Euroopa Liidu lihtsustatud arvutusmetoodika turbasektori kasvuhoonegaaside heiteid üle hindab.
Tootmises ei määra kiirust enam ainult masinad, vaid see, kui kiiresti ja täpselt liiguvad andmed. Kui info ei jõua õigel ajal õigesse kohta, muutub ka kõige paremini üles ehitatud protsess ebaefektiivseks.