Eesti Turbaliidu algatusel on moodustamisel Põhjala ja Baltikumi ülene teaduskonsortsium, mis hakkab uurima turba kaevandamise ja kasutamise mõjusid kliimale ning vajaduse prognoosi lähikümnenditeks.

- Turbasegusid kasutatakse palju taimeistikute kasvatamisel. Pildil tomatitaimed turbasegus.
- Foto: KJersti Rannamäe
Mitu miljonit eurot maksvat programmi hakkab juhtima rahvusvaheline teadlaste meeskond mitmest riigist. Eesti Turbaliidu kliima- ja keskkonnanõuniku Erki Niitlaane sõnul jääb kliimamõjude uurimise kõrval teadustöö välja selgitada ka, kuidas aiandusturvas panustab muldade süsinikuvaru suurendamisse, kust turvas ja turbatooted tänapäeval tulevad, milline võiks olla nõudlus nende järele tulevikus ehk teisisõnu kuidas on sektoril võimalik täita nii kliimaeesmärke kui ka panustada Euroopa toidujulgeoleku tagamisse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Praegu on arendamisel ja väljatöötamisel mitmeid uusi tooteid ja teenuseid, mille puhul sobib tooraineks just hästilagunenud turvas, selgitavad staažikas Eesti turbauurija Mall Orru ning pinnakattegeoloog Leeli Amon Tallinna Tehnikaülikoolist.
Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased asuvad välja selgitama turbasektori tegevusest tulevate kasvuhoonegaaside heite tegelikku suurust. Ligi 300 000 eurot maksva teadustöö eesmärk on uurida, kui palju Euroopa Liidu lihtsustatud arvutusmetoodika turbasektori kasvuhoonegaaside heiteid üle hindab.
Euroopa Liit vaatab turvast üha rangema pilguga ning plaanib selle tootmise liigitada keskkonnale kahjuliku tegevuse hulka, kirjutab Kauppalehti.
Tallinna südames tegutsev Fedelta Accounting on hea näide sellest, kuidas raamatupidamisbüroo võib olla kliendi jaoks palju enamat kui numbrite hoidja. Ettevõtte nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast fedelta – truudus – ja see väärtus on kogu büroo tööfilosoofia keskmes.