Turbatootjad tulevad riigile appi kaevandamise mõju uurima

Praegu on arendamisel ja väljatöötamisel mitmeid uusi tooteid ja teenuseid, mille puhul sobib tooraineks just hästilagunenud turvas, selgitavad staažikas Eesti turbauurija Mall Orru ning pinnakattegeoloog Leeli Amon Tallinna Tehnikaülikoolist.

Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased asuvad välja selgitama turbasektori tegevusest tulevate kasvuhoonegaaside heite tegelikku suurust. Ligi 300 000 eurot maksva teadustöö eesmärk on uurida, kui palju Euroopa Liidu lihtsustatud arvutusmetoodika turbasektori kasvuhoonegaaside heiteid üle hindab.

Euroopa Liit vaatab turvast üha rangema pilguga ning plaanib selle tootmise liigitada keskkonnale kahjuliku tegevuse hulka, kirjutab Kauppalehti.

Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.