Riigikogu rahanduskomisjon saatis magusa joogi maksu seaduse eelnõu Riigikokku esimesele lugemisele.

- Rahanduskomisjon otsustas magusamaksu eelnõu suurde saali, kuid otsus polnud üksmeelne.
- Foto: Erik Peinar/Riigikogu
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas, et magusa joogi maksu eesmärk on vähendada magusates jookides suhkru kogust ja magusainete kasutamist, et suunata elanikke tarbima väiksema suhkrusisaldusega või suhkru ja magusaineta jooke. „Kehtestatav maks suunab tootjaid jookide magustamiseks lisama vähem suhkruid ja magusaineid,“ märkis Akkermann. „Maksumäära astmed sõltuvad toote suhkrusisaldusest ja magusainete kasutamisest. Lisaks maksustatakse ka magusad joogid, mis sisaldavad nii suhkrut kui ka magusainet,” lisas Akkermann.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Valitsuse kavandatavat limonaadimaksu nimetatakse ekslikult nõnda, sest limonaad hakkab maksustatavatest toodetest moodustama vaid kolmandiku. Maksu alla lähevad aga ka mahlajoogid, nektarid, maitseveed ja näiteks smuutid, märgivad joogitootjad.
Toidutööstuse Liidu tellitud magustatud joogi seaduse eelnõu õiguslik analüüs viitab väga tõsistele juriidilistele puudujääkidele ja järeldus sellest on ühene – maksu kehtestamine oleks õigustatud vaid juhul, kui tootjad keelduksid vabatahtlikult jookide suhkrusisaldust vähendamast.
Magustatud jookide maksustamist nende suhkrusisalduse järgi on põhjendatud rahva ja eriti noorte tervise kaitsega, aga samas on näited maksu kasulikust mõjust pehmelt öeldes kaheldavad, kirjutab Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
Päikeseenergia tootmise hoogsa lisandumise tulemusena on energiaturul tekkinud olukord, kus päikesepaisteliste ilmadega langevad elektrihinnad sageli nullilähedaseks või lausa negatiivseks. Seetõttu on viimastel aastatel päikeseparkide investeeringute tasuvus oluliselt vähenenud. See valmistab enim probleeme päikeseparkidele, mille kõrval puudub tarbimine või salvestuslahendus.