Tööstuse brutopalk kerkis esimeses kvartalis 7,4%

Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta esimese kvartali keskmine brutokuupalk 2135 eurot, mis on 6,2% kõrgem kui aasta varem. Töötleva tööstuse keskmine palk oli samal ajal 1971 eurot.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

millistes maakondades kasvas palk kõige kiiremini ja kui suur on vahe Tallinna ning ülejäänud Eesti vahel;
kuidas kommenteerib statistikaameti juhtivanalüütik Krista Vaikmets palgakasvu aeglustumist ja töökohtade koondumist Harjumaale;
millistes tegevusalades maksti kõige kõrgemat ja kõige madalamat palka ning kus toimus suurim palgatõus.

Tööstusuudised.ee

Tööstuse keskmine palk kasvas esimeses kvartalis 7,4%.

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

palk

Seotud lood

Uudised

27.03.26, 14:00

Palgaraport | Kui palju teenisid tarneahelajuhid 4. kvartalis 2025?

Tarneahelajuhtide keskmine palk kasvas möödunud aasta 4. kvartalis aastases võrdluses 7,1%, selgub Tööstusuudistele saadetud statistikaameti andmetest.

Uudised

24.03.26, 10:00

Palgaraport | Kui palju teenisid tehasejuhid 4. kvartalis 2025?

Tehasejuhtide keskmine brutopalk kasvas mullu 4. kvartalis aastaga 4,4%, selgub Tööstusuudistele saadetud statistikaameti andmetest.

Uudised

11.03.26, 09:49

Tööstussektori palgaraport | 10 ametirühma palgad 4. kvartalis 2025

Inseneride keskmine palk läheneb 3000 eurole

Tööstusuudised teeb põhjaliku ülevaate töötleva tööstuse 10 ametirühma mediaan- ja keskmistest palkadest 2025. aasta neljandas kvartalis.

Uudised

26.03.26, 09:45

Palgaraport | Kui palju teenisid Eesti tootmisjuhid 4. kvartalis 2025?

Tootmisjuhtide üleriiklik keskmine brutopalk kasvas 4. kvartalis aastases võrdluses ligi 7%, selgus statistikaametilt Tööstusuudistele saadetud andmetest.

Sisuturundus

24.08.26, 06:00

Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?

Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.