Merendusvaldkonnas on suur nõudlus robotlaevade järele, ütleb Tallinna Tehnikaülikooli teadur ja hargettevõtte Minchip tegevjuht Heigo Mõlder. Hiljuti lasti Tallinnas vette esimene autonoomne robotlaev Eestis.,

- Eesti esimene robotlaev kannab nime Heli.
- Foto: Elor Sepp/MindChip
Robotlaeva projekti vedas eest Tartu Ülikool, kaasa lõid MEC Insenerilahendused OÜ ja MindChip. Mindchipi osa selles projektis oli elektri, elektroonika ja juhtsüsteemi arendus, samuti tarkvara, millega saab künda merd nii, et laeval meeskonda pardal polegi. See konkreetne laev viib läbi kalavarude uuringuid. Tulevikus aga saab tehnoloogiale anda mitmeid teisigi ülesandeid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Innovatsioon merenduses toob kaasa selle, et üha enam tööd tehakse laevaparda asemel ära kaldapealsest juhtimiskeskusest. Isesõitvate robotlaevade igapäevaliikluseni on aga veel aega, tõdeti Riigilaevastiku lahtiste uste päeval toimunud vestlusringis.
Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol korraldatud AI arendusmaratonil said oma projektide väljatöötamiseks rahastuse kaheksa ettevõtet. Kokku investeeritakse pilootprojektidesse 300 000 eurot.
Nädalaga 1300 töösooviavaldust keevitaja ametikohale – just sellise tulemuse tõi tööstus- ja tootmisettevõtetele keskendunud Hansavesti OÜ ühele ettevõttele korraldatud värbamiskampaania. Kuidas sellise hulga inimeste seast aga kiirelt ja tõhusalt välja selekteerida need, kes päriselt antud tööle sobivad?