Robotlaevade areng: tulevikus võib laevakapten kaldale jääda
Innovatsioon merenduses toob kaasa selle, et üha enam tööd tehakse laevaparda asemel ära kaldapealsest juhtimiskeskusest. Isesõitvate robotlaevade igapäevaliikluseni on aga veel aega, tõdeti Riigilaevastiku lahtiste uste päeval toimunud vestlusringis.
Vaevu aastajagu tegutsenud Riigilaevastikul on ülesandeid rohkem kui hoida ja hallata 300-st alusest koosnevat laevaparki. Riigilaevastiku peadirektori Andres Laasma kinnitusel seisab maailma merendus muutuste lävel ja Eestil võiks edasi sammuda esimeste seas. „Võimekus ehitada maailmatasemel meretransporti on meie riigil juba praegu olemas, kuid peame mõtlema kaugemale,“ ütles ta.
Seotud lood
Lift on investeering 15–20 aasta tööefektiivsusesse, ohutusse ja kulukontrolli. Kuid millal eelistada soodsat standardlahendust ja millal nõuab objekt erilahendust, mis projekteeritakse konkreetsete mõõtude, koormuste ja regulatsioonide järgi? Projecta Balti OÜ müügijuht Sven-Erik Talivere selgitab, mida jälgida tõsteplatvormide, kaubaliftide ja magnetiliste tõsteseadmete puhul projekteerimisest kuni investeeringu tasuvuseni.
Enimloetud
1
Inseneride keskmine palk läheneb 3000 eurole
4
“Oleme niigi selle haridusmaastiku ümberkorraldamisega hiljaks jäänud”
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
4 soovitust ettevõtjale vaidluse vältimiseks selle üle, millal oleks tulnud riiki teavitada
“Oleme niigi selle haridusmaastiku ümberkorraldamisega hiljaks jäänud”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele