Tööstuspoliitika paneb paika seitse peamist eesmärki
Koostamisel olev Eesti tööstuspoliitika eesmärk on luua alus Eesti tööstuse arenguks ning määratleda selleks vajalikud eesmärgid. Peame panustama tööstuse arengusse, sätestab dokument.
Tööstuspoliitika koostamis eestvedajaks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Andri Haran.
Foto: Johanna Adojaan
Tööstuspoliitika 2035 dokument võtab kokku ettevõtete nägemuse ja ootused riigile tööstuse arengusuundadest ja -vajadustest. Suure eesmärgina on sõnastatud soov saavutada Eestile seatud tootlikkuse eesmärke ehk tööjõu tootlikkus 110% Euroopa Liidu keskmisest. Selle eesmärgi täitmiseks on sõnastatud dokumendis seitse alaeesmärki:
Septembri alguses jõudis valitsuse lauale kinnitamiseks tööstuspoliitika ehk kirja said sektori ootused ja võtmetegevused, mida Eesti tööstuse arenguks vaja teha on. Saates "Tööstusuudised eetris" lahkame teemat tööstuspoliitika eestvedaja ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juhi Andri Haraniga.
Valmimas on Eesti uus tööstuspoliitka aastani 2025, mida majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo tutvustas valitsuskabinetile. Tööstuspoliitika eesmärk on koos ettevõtjate ja erialaliitudega sõnastada ootused riigile.
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.