Eesti ligi seitsmest tuhandest insenerist on naisi vaid veidi üle tuhande. Juba töötavad naisinsenerid julgustavad tüdrukuid aktiivsemalt inseneeriat õppima.
Insener Elise Johanna Lill valis oma valdkonnaks taastuvenergiasüsteemid.
Foto: Kaur Kasemaa/Korstenfilms
Energeetika valdkond on ajalooliselt olnud vägagi meestekeskne. Kuid tegelikult ei ole elekter ja inseneeria sugugi vaid meeste pärusmaa. Inseneriharidusega noor energeetikavaldkonna ekspert Elise Johanna Lill (28) on üle viie aasta töötanud Enefit Greenis – ta alustas seal praktikandina ning täna tegutseb taastuvenergia projektijuhina. Hoolimata stereotüüpidest ei tunne Elise, et inseneritöös oleks tal vähem eeliseid kui meeskolleegidel.
Eesti Inseneride Liidu värske analüüsi kohaselt ei ole Eestis süsteemset plaani majanduskasvu takistava inseneride põua lahendamiseks, aga meiega samal ajal probleemi teadvustanud Leedu on juba oma haridussüsteemi oluliselt muutmas.
Naised mõistavad järjest enam, et ka neil on võimalus tööstuses karjääri teha, ütleb Nadežda Dementjeva, kelle juhitav Ensto Building Systemsi tehas pälvis märtsis aasta tehase tiitli.
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.