Eesti ligi seitsmest tuhandest insenerist on naisi vaid veidi üle tuhande. Juba töötavad naisinsenerid julgustavad tüdrukuid aktiivsemalt inseneeriat õppima.
Insener Elise Johanna Lill valis oma valdkonnaks taastuvenergiasüsteemid. Foto: Kaur Kasemaa/Korstenfilms
Energeetika valdkond on ajalooliselt olnud vägagi meestekeskne. Kuid tegelikult ei ole elekter ja inseneeria sugugi vaid meeste pärusmaa. Inseneriharidusega noor energeetikavaldkonna ekspert Elise Johanna Lill (28) on üle viie aasta töötanud Enefit Greenis – ta alustas seal praktikandina ning täna tegutseb taastuvenergia projektijuhina. Hoolimata stereotüüpidest ei tunne Elise, et inseneritöös oleks tal vähem eeliseid kui meeskolleegidel.
Eesti Inseneride Liidu värske analüüsi kohaselt ei ole Eestis süsteemset plaani majanduskasvu takistava inseneride põua lahendamiseks, aga meiega samal ajal probleemi teadvustanud Leedu on juba oma haridussüsteemi oluliselt muutmas.
Naised mõistavad järjest enam, et ka neil on võimalus tööstuses karjääri teha, ütleb Nadežda Dementjeva, kelle juhitav Ensto Building Systemsi tehas pälvis märtsis aasta tehase tiitli.
Veebruaris tähistab 25. tegevusaastat tuleohutussüsteemide projekteerija, paigaldaja ja hooldaja Firetek OÜ, kes on tuleohutussüsteeme välja töötanud ning paigaldanud väga paljudele Eesti suurematele äriobjektidele. Ühe asutaja, ettevõtte juhi Georg Kanguri sõnul on nende eesmärk viia tuleohutus uuele tasemele ja võtta eksperdina osa sellealaste seaduste ning nõuete väljatöötamisest.
Ökonomist Raul Eamets: Enim suurenes töötajate arv avalikus sektoris, kus aastaga kasvas hõivatute arv 10 000 inimese võrra. Erasektoris vähenes arv pea 8000 võrra.