Eesti ligi seitsmest tuhandest insenerist on naisi vaid veidi üle tuhande. Juba töötavad naisinsenerid julgustavad tüdrukuid aktiivsemalt inseneeriat õppima.
Insener Elise Johanna Lill valis oma valdkonnaks taastuvenergiasüsteemid.
Foto: Kaur Kasemaa/Korstenfilms
Energeetika valdkond on ajalooliselt olnud vägagi meestekeskne. Kuid tegelikult ei ole elekter ja inseneeria sugugi vaid meeste pärusmaa. Inseneriharidusega noor energeetikavaldkonna ekspert Elise Johanna Lill (28) on üle viie aasta töötanud Enefit Greenis – ta alustas seal praktikandina ning täna tegutseb taastuvenergia projektijuhina. Hoolimata stereotüüpidest ei tunne Elise, et inseneritöös oleks tal vähem eeliseid kui meeskolleegidel.
Eesti Inseneride Liidu värske analüüsi kohaselt ei ole Eestis süsteemset plaani majanduskasvu takistava inseneride põua lahendamiseks, aga meiega samal ajal probleemi teadvustanud Leedu on juba oma haridussüsteemi oluliselt muutmas.
Naised mõistavad järjest enam, et ka neil on võimalus tööstuses karjääri teha, ütleb Nadežda Dementjeva, kelle juhitav Ensto Building Systemsi tehas pälvis märtsis aasta tehase tiitli.
Majanduses valitsev ebakindlus sunnib paljusid ettevõtteid investeerimisplaane edasi lükkama, kuid sageli toovad just keerulistel aegadel tehtud nutikad otsused edu hetkel, kui turg taas kasvama asub. Õige hetke tabamiseks tuleb firma tegemistesse sügavam pilk heita, plaanid selgelt paika sättida ning õigel ajal õiged sammud astuda. Kuidas see täpsemalt käib ja kes ütleb, millal on just sinu äri jaoks see kõige õigem aeg?