Eesti ligi seitsmest tuhandest insenerist on naisi vaid veidi üle tuhande. Juba töötavad naisinsenerid julgustavad tüdrukuid aktiivsemalt inseneeriat õppima.
Insener Elise Johanna Lill valis oma valdkonnaks taastuvenergiasüsteemid.
Foto: Kaur Kasemaa/Korstenfilms
Energeetika valdkond on ajalooliselt olnud vägagi meestekeskne. Kuid tegelikult ei ole elekter ja inseneeria sugugi vaid meeste pärusmaa. Inseneriharidusega noor energeetikavaldkonna ekspert Elise Johanna Lill (28) on üle viie aasta töötanud Enefit Greenis – ta alustas seal praktikandina ning täna tegutseb taastuvenergia projektijuhina. Hoolimata stereotüüpidest ei tunne Elise, et inseneritöös oleks tal vähem eeliseid kui meeskolleegidel.
Eesti Inseneride Liidu värske analüüsi kohaselt ei ole Eestis süsteemset plaani majanduskasvu takistava inseneride põua lahendamiseks, aga meiega samal ajal probleemi teadvustanud Leedu on juba oma haridussüsteemi oluliselt muutmas.
Naised mõistavad järjest enam, et ka neil on võimalus tööstuses karjääri teha, ütleb Nadežda Dementjeva, kelle juhitav Ensto Building Systemsi tehas pälvis märtsis aasta tehase tiitli.
Eesti toiduainetööstuses ei ole tavapärane, et toode liigub küpsetusest täisautomaatselt pakendamisse. Saarioinen Eesti OÜ valmistoidutehases sai see aga reaalsuseks tänu Multivaci robotlahendusele, mis ühendab küpsetuse ja pakkimise üheks toimivaks tervikuks. Uued pannkookide pakkeliinid aitavad lahendada tööjõu-, hügieeni- ja efektiivsuse väljakutseid ning loovad lisandväärtust kogu tootmisele.