• 15.08.23, 07:00

Inseneride Liit: Leedu lahendab inseneride põuda, Eesti õpib alles sõnavara

Eesti Inseneride Liidu värske analüüsi kohaselt ei ole Eestis süsteemset plaani majanduskasvu takistava inseneride põua lahendamiseks, aga meiega samal ajal probleemi teadvustanud Leedu on juba oma haridussüsteemi oluliselt muutmas.
Eesti Inseneride Liidu president Igor Krupenski.
  • Eesti Inseneride Liidu president Igor Krupenski.
  • Foto: Eesti Inseneride Liit
“Inseneride puudus on kõigi Eesti inimeste mure – eksport jääb tegemata, meie palgad on seetõttu soomlastest kaks-kolm korda väiksemad, maksuraha puudusel pole lasteaiakohti, arstijärjekorrad kasvavad või maanteid ei ehitata,” selgitas Eesti Inseneride Liidu president Igor Krupenski.

Seotud lood

Uudised
  • 24.07.23, 09:01
Saaremaa tööstur: IT kõrged palgad pole midagi müstilist, tasub vaadata insenerihariduse poole
IT-sektoriga samaväärset töötasu pakub ka inseneeria, ütleb Saaremaa elektroonikatööstuse Ouman Estonia juht Erik Keerberg. Tööstus ja inseneeria vajavad riiklikku plaani ning kitsa matemaatika õpetamine tuleks lõpetada, lisab ta.
Uudised
  • 26.04.23, 14:08
Tööstusliidud: inseneride puuduse vähendamist tuleb alustada põhikoolist
Eesti tööstusjuhid on juba pikka aega juhtinud tähelepanu sellel, et tööstuse arenguks on meil kiiresti vaja rohkem erialase väljaõppega tööjõudu, eriti insenere. Tööstusuudised uuris tööstuse erialaliitudelt, millist lahendust nad probleemile näevad.
Uudised
  • 21.04.23, 09:41
Inseneride puudus pigistab kõiki tööstusharusid
Värske OSKA raport tõi esile, et terav inseneride puudus pärsib masina- ja metallitööstuse ning elektroonikatööstuse tegevust. Olukord on halb ka teistes sektorites, selgus Tööstusuudiste erinevate tööstussektori ühenduste küsitlusest.
  • ST
Sisuturundus
  • 27.08.25, 10:12
Energiatarkus, mis jääb sageli märkamatuks
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele