Sel kevadel on mitmel pool näha kaskedel võrade hõrenemist ja lehtede kadumist. Kahjustuse tõenäoline põhjustaja on metsa-külmavaksik (Operophtera fagata). Metsaomanikul tasub teavitada Keskkonnaametit metsa-külmavaksiku poolt tekitatud kahjustustest.

- Metsa-külmavaksikutele meeldivad hõredad ja päikesele avatud kased, kus nad söövad ära pungad ja lehed.
- Foto: Keskkonnaamet
Külmavaksikud on meie sagedasemad lehekahjurid nii metsas kui parkides ja aedades. Metsa-külmavaksik on vaksiklaste sugukonda külmavaksiku perekonda kuuluv liblikas, kes elab eeskätt metsades, kahjustades kaske, harvem teisi lehtpuid. Metsa-külmavaksikule meeldivad hõredad, päikesele avatud vanemad kased. Liblikad lendavad septembri lõpust novembrini, olenevalt ilmastikust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keskkonnaagentuuril valmis metsaseire läinud aasta aruanne. TOP 9 tähelepanekut sellest pani kokku metsaosakonna peaspetsialist Merit Ehrpais.
Keskkonnaagentuuri ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) seirealadel märgati aprilli viimasel nädalal, et kooreüraskid on talvitumispaikadest väljumas. Kohati oli lendlus piirkonniti massiline. Seega tuleks hiljemalt enne järgmiste soojade ja kuivade kevadilmade saabumist metsaomanikel üles panna feromoonpüünised. Kuuse-kooreüraski vaatluseid saab edastada Loodusvaatluste nutirakenduse abil.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.