Lisaks relvavõistlusele lahinguväljal käib tänapäeval sõjategevus silmale nähtamatult. Kui aga internetis toimuvatest küberrünnakutest on kuulnud pea igaüks, siis vähem teatakse, mis on elektrooniline sõjapidamine, kinnitab Haldo-Rait Harro, kes tegi TalTechis magistritöö elektroonilise sõjapidamise olukorrateadlikkuse kuvamisest Eesti kaitseväes.
Kui sul on teadmisi elektroonikast, on tööpõld väga lai, ütleb praegu Ericssonis töötav Haldo-Rait Harro.
  • Kui sul on teadmisi elektroonikast, on tööpõld väga lai, ütleb praegu Ericssonis töötav Haldo-Rait Harro.
  • Foto: Arno Mikkor
“Elektrooniline sõjapidamine on definitsiooni järgi elektromagnetspektri kasutamine, mõjutamine või jälgimine sõjalise eelise saamiseks,” ütleb Haldo-Rait Harro ja toob kõige lihtsama näitena raadiojaamaga rääkimise - kui seda teha militaarses olukorras, on tegu elektroonilise sõjapidamisega. “Kuid elektromagnetspektrit kasutavad näiteks ka öövaatlusseadmed ja termokaamerad, mis võimaldavad näha pimedas või eristada keskkonnas objekte nende temperatuuri ehk neist tuleneva soojuskiirguse põhjal. Sellised seadmed ei pruugi abiks olla vaid sõjategevuses, vaid ka päästetöödel, matkadel või jahil.”

Seotud lood

Uudised
  • 01.12.22, 08:46
Aasta Kaitsetööstusettevõte 2022 on Threod Systems
Eesti Kaitsetööstuse Liit kuulutas oma aastakonverentsil välja Aasta Kaitsetööstusettevõtte 2022, milleks on mehitamata õhusõidukisüsteemide arendaja ja tootja Threod Systems. Avatud Muutustele tiitli pälvis tänavu Kaitseväe Akadeemia rakendusuuringute osakonna ülem kolonelleitnant Raul Järviste.
Uudised
  • 24.11.21, 14:15
Valitsus ootab kaitsetööstuselt kolmekordset kasvu
Valitsuse prognooside järgi võiks praeguseks enam kui 200 miljoni euro suuruse käibega majandusharuks arenenud kaitsetööstus kasvada kümnendi lõpuks kolm korda ehk 600 miljoni euroni.
Uudised
  • 22.11.22, 08:00
Eesti Inseneride Liit alustas oma inseneeriat tutvustava ürituste sarjaga
Esimene inseneeriat tutvustav infopäev toimus Saaremaa Gümnaasiumis. Ürituste eesmärgiks on tutvustada Eesti erinevates gümnaasiumites inseneeria laiahaardelisust, inseneri elukutset ja selle karjäärivõimalusi.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.05.26, 09:41
Kaasaegne tootmisliin ei tähenda enam ainult roboteid, vaid andmetega juhitud terviksüsteemi
Kaasaegse tööstustootmise suurim väljakutse pole enam ainult kiirus või kvaliteet eraldi, vaid nende ühendamine paindlikkuse, ohutuse ja täieliku jälgitavusega. Viljandi Aken ja Uks rajas koostöös Elister OÜga uue täielikult automatiseeritud uste värviliini, kus kogu protsess alates laadimisest kuni pakendamiseni toimib ühe tervikliku süsteemina.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele