Eesti teadlased on valmis pakkuma uusi bioplasti tootmise lahendusi, kuid puidukeemia areng pidurdub tööstuspartnerite vähesuse ja süsteemse arenduste puudumise tõttu, tõdeb Tallinna Tehnikaülikooli professor Andres Krumme saates Mets ja majandus.

- Tallinna Tehnikaülikooli professor Andres Krumme.
- Foto: Johanna Adojaan
Krumme sõnul on Eesti teadlastel olemas tehnoloogiline võimekus väärindada puidust saadavaid komponente nagu tselluloos, liigniin ja puidusuhkrud plastideks, kemikaalideks ja pakendimaterjalideks. “Kuid just selles ahelas, kus tselluloosist peaks saama plast, tekib kriitiline tühimik - meil ei ole tööstusi ega ettevõtjaid, kes ütleksid: jah, mina hakkan seda tegema,” nentis Krumme.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Metal Expressi lugu on suurepärane näide, kuidas väikesest Eesti pereettevõttest on võimalik saada rahvusvaheliseks tegijaks. Ligi 30 aastat metallivaldkonnas tegutsenud ettevõtte rajaja ja juht Tago Teetamm meenutab, et pärast pikaajalist palgatööd samal tegevusalal tundus oma firma loomine 2005. aastal loomulik samm. Alustati rendilao ja väikese meeskonnaga, aga aastatega on asjad kasvanud.