Ristkihtliimpuidust paneel – kas tulevikus Eestis levinud ehitusmaterjal?
Modernsete suurte massiivpuidust majade ehitamine on võrreldes betoonhoonetega lihtsam ja ka paigaldamine kiirem. Samas napib ristkihtliimpuidust hoonete ehitamisel teavet, mille järgi neid niiskusturvaliselt projekteerida ja ehitada, tõdeb Tallinna Tehnikaülikooli värske doktor Villu Kukk.
Sademetele avatud massiivpuidust elemendid aga märguvad ja see võib kaasa tuua niiskuskahjustused. Sestap oligi Tallinna Tehnikaülikooli liginullenergiahoonete uurimisrühma eksperdi Villu Kuke doktoritöö eesmärk seada niiskustehnilised kriteeriumid ristkihtliimpuidust välisseinte projekteerimiseks, mille rakendamisel on võimalik tagada hoone õhupidavus ja niiskusturvalisus, arvestades seejuures ristkihtliimpuidu ehituse, tootmistehnoloogia ja ehitusaegse niiskusega.
Seotud lood
Puitmajasektoris, nii nagu igas insenertehnilist pädevust vajavas valdkonnas, on inseneride puudus sektori edasiseks arenguks kriitilise tähtsusega. Seepärast on eriti oluline märgata neid, kes sektorisse omalt poolt panustavad ja kompetentsi tööjõuturule lisavad. Puitmajaliit ja klaster tunnustasid selle märgiks silmapaistvaid insenerierialade lõpetajaid.
Puidutööstuse ettevõte Peetri Puit investeerib uude täisautomaatsesse CLT-liini ja tehasehoone juurdeehitusse 10 miljonit eurot, kirjutab metsamajandusuudised.ee.
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.
Enimloetud
1
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele
