Tartu biotehnoloogia ettevõte BiotaTec OÜ on arendamas välja maailmas läbimurdelist elektroonikajääkide väärindamise tehnoloogiat. Selle abil saavad elektroonikajäätmeid töötlevad ettevõtted pikendada väärtusahelat, eraldades bioleostamisega kasutatud trükiplaatidest väärismetallid.

- BiotaTeci teadusjuht Priit Jõers. Foto: Toomas Kelt
Lisaks töötab BiotaTec meetodi kallal, mille eesmärgiks on mikroorganismide abiga sünteesida väärismetallidest, nagu näiteks kullast, nano-osakesi. “Meie eesmärgiks on skaleerida uudne lahendus tööstuste jaoks vajaminevasse mahtu, mille tulemusena saavad ettevõtted turustada kas väärismetalle tavalisel või nano-osakeste kujul, nii hulgi- kui ka jaeturul,” selgitas ettevõtte teadusjuht Priit Jõers.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viisteist aastat tagasi, 2007. aastal, asutati Tartus osaühing BiotaTec (varasema nimega BiotaP). Algselt tegeleti keskkonnauuringutega, kuid 2010. aastal muudeti suunda ja otsustati hakata tegelema metallide kaevandamisega. Tundub kummaline, kuid kaevandusi ja tohutuid maagirikastamisvabrikuid see ei tähenda. Nimelt tegeleb BiotaTec biokaevandamise tehnoloogiatega.
Eesti ettevõte BiotaTec on teinud läbimurde kriitiliste toormete hulka liigituvate metallide biokaevandamise tehnoloogia arenduses. Eesti arendajatel õnnestus erinevate mikroorganismidega saada jäätmetest ja madala metallisisaldusega maakidest senisest oluliselt kiiremini ja keskkonnasäästlikumalt kätte nii vanaadiumi, haruldasi muldmetalle nagu skandiumi, neodüümiumi, praseodüümiumi kui ka väärismetalle.
Saue vallas Laagris on valminud rahvusvahelise toiduainetööstuse Solina uus 15 000 ruutmeetrine tootmiskompleks. Selleks, et tehase logistika oleks sujuv, kiire ning turvaline, tegi Forus koostöös ettevõttega GoSwift nutika turvalahenduse. Lisaks hoolitseb Forus kogu territooriumi turvalisuse ja nõrkvoolusüsteemide hoolduse eest.