Kohapealne biotoodete tootmine jätab puidu väärindamise kasu Eestisse
Viru Keemia Grupi korraldatud Keskkonnapäeval arutlesid teadlased, keskkonnavaldkonna eksperdid ja poliitikakujundajad ning poliitikud, millised võimalused on Eesti ühe suurima loodusressursi, puidu väärindamisel.
VKG biotoodetetehase plaan on tervitatav, põlevkiviõlitehas on ärina endiselt perspektiivikas ning metsatüli lahendust on oodata peagi, rääkis keskkonnaminister Tõnis Mölder kliimateemalises saates "Kuum tool".
Viru Keemia Grupp (VKG) algatab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eesmärgiga uurida võimalusi kaasaegse biotoodete tootmiskompleksi rajamiseks Ida-Virumaale, mis hakkaks väärindama Eestis tekkivat paberipuitu, tootma biotooteid ja taastuvenergiat. Eeldatav investeeringumaht ulatub 800 miljoni euroni ja tootmine alustaks tööd kõige varem 2026. aastal.
Kas tõesti on Euroopa rohelepe see, mis sunnib Eesti metsi toitma ülisuurt tselluloositehast, küsib Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees ja metsaprogrammi juht Siim Kuresoo. Mehaanilises töötlemises on tema sõnul lisandväärtus puidu ühiku kohta jätkuvalt oluliselt kõrgem kui keemilises ehk vähem puitu pakub rohkematele tööd ja sissetulekut.
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.