Siim Kuresoo: VKG miljarditehas viitab välkuvale kirvele
Kas tõesti on Euroopa rohelepe see, mis sunnib Eesti metsi toitma ülisuurt tselluloositehast, küsib Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees ja metsaprogrammi juht Siim Kuresoo. Mehaanilises töötlemises on tema sõnul lisandväärtus puidu ühiku kohta jätkuvalt oluliselt kõrgem kui keemilises ehk vähem puitu pakub rohkematele tööd ja sissetulekut.
Euroopa rohelepe on kontseptsioonina õhus hõljunud napid aastad ning pole endiselt saavutanud staatust, mille puhul kõik asjaosalised jagaks ühtset arusaama, kes ja milles täpselt kokku on leppinud. Sellise leppe vajalikkus on selgesti tõukunud arusaamast, et inimtegevuse keskkonnamõjud ei mahu looduse kandevõime piiridesse ning ühiskonnas kõike ja kõiki hõlmavaid ümberkorraldusi tegemata oleme kliima ja elurikkuse kao seisukohast silmitsi halbade väljavaadetega.
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.
Enimloetud
4
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
5
Viimased uudised
Eestis võib ligi 800 vähijuhtu igal aastal olla seotud just töökeskkonnaga
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele