Kas tõesti on Euroopa rohelepe see, mis sunnib Eesti metsi toitma ülisuurt tselluloositehast, küsib Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees ja metsaprogrammi juht Siim Kuresoo. Mehaanilises töötlemises on tema sõnul lisandväärtus puidu ühiku kohta jätkuvalt oluliselt kõrgem kui keemilises ehk vähem puitu pakub rohkematele tööd ja sissetulekut.
Siim Kuresoo.
  • Siim Kuresoo.
  • Foto: Liis Treimann
Euroopa rohelepe on kontseptsioonina õhus hõljunud napid aastad ning pole endiselt saavutanud staatust, mille puhul kõik asjaosalised jagaks ühtset arusaama, kes ja milles täpselt kokku on leppinud. Sellise leppe vajalikkus on selgesti tõukunud arusaamast, et inimtegevuse keskkonnamõjud ei mahu looduse kandevõime piiridesse ning ühiskonnas kõike ja kõiki hõlmavaid ümberkorraldusi tegemata oleme kliima ja elurikkuse kao seisukohast silmitsi halbade väljavaadetega.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.05.26, 14:27
Kuidas säilitada tootmisettevõtte energiajulgeolek heitlikes turutingimustes
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele