Sõda Ukrainas ja riikide muutunud omavahelised suhted muudavad ka energiapoliitikat ning toormetarneid. “Kui me ida poolt saadavaid maavarasid enam kasutada ei saa, on aeg pöörata tähelepanu omaenda ressurssidele ning sealjuures panustada uutesse tehnoloogiatesse ning ringmajandusse,” leiab Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi maavarade ja rakendusgeoloogia osakonna juhataja Rutt Hints.

- Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi maavarade ja rakendusgeoloogia osakonna juhataja Rutt Hints.
- Foto: GreenEST Summit
Sõda Ukrainas tõi teravalt nähtavale Euroopa energiajulgeoleku, mis Rutt Hintsi hinnangul paneb nüüd riike energeetiliste maavarade tarneallikaid üle vaatama. “Euroopa on aastaid olnud sõltuvuses Venemaalt tulevast naftast ja gaasist, mida oleme saanud turu jaoks soodsaima hinnaga. Geopoliitilisi riske seejuures arvesse ei võetud. Neid nähti Hiina, Aafrika puhul, aga Venemaaga seotud riskide hindamist on Euroopa riikides pigem välditud,” tõdeb Hints. Sanktsioonide ja seniste tarneahelate katkemise tagajärjel peab Euroopa hakkama otsima uusi allikaid nii energeetiliste toormete aga mitmete teiste maavarade osas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskus näitas keskkonnaminister Erki Savisaarele ja Riigikogu liikmetele põlevkivitööstuse tehnoloogiast tuntud lahenduste kasutamist jäätmete ringlusse võtmiseks.
Eelmisel aastal alustas Eesti Geoloogiateenistus maapõueenergia kasutuselevõtu pilootprojektiga. Selle käigus uuritakse täpsemalt maapõueenergia potentsiaali Eesti eri paigus ning ehitatakse kaks maapõueenergia katsejaama.
igus kui tuntud masinaehituslike komponentide tarnija on jõudsalt edasi arendanud võimekust robotlahenduste osas. Lineaarrobotite puhul pakutakse reeglina standardlahendusi, milleks on käigupikkused mõõtudes 2000 x 2000 x 1000 mm. Kuid siis esitas huvitava väljakutse ettevõte Metaprint, kes vajas rätsepalahendust tööalaga 4700 x 2600 x 900 mm.