Läti kavatseb ehitada oma LNG-terminali

Eesti süsteemihaldur Elering ja Soome gaasisüsteemihaldur Gasgrid teevad koostööd, et rajada Eesti-Soome gaasitoru Balticconnectori mõlemasse otsa LNG ujuvterminali vastuvõtmise võimekus. LNG ujuva hoidla ja taasgaasistamisüksuse terminali ehk laeva, millel on veeldatud gaasi torugaasiks muutmise võimekus, rendivad Eesti ja Soome kahasse.

Kuigi Kaja Kallase juhitud valitsus on võtnud vastu otsuse tulevikus Vene torugaasist loobuda, ei pruugi Stenbocki majas vastuvõetud otsused täielikult realiseeruda, sest ühelt poolt pole valminud Paldiski LNG-terminali äriplaani ja teisalt võivad lähiriigid lasta Eesti moraalse valiku põhja.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas kinnitas Äripäeva hommikuprogrammis, et valitsuse eileõhtusel koosolekul saadi nõusolek Eestisse LNG-terminal rajada.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja Soome majandusminister Mika Lintilä leppisid kokku, et Soome ja Eesti rendivad ühiselt veeldatud maagaasi (LNG) ujuvterminali, mis asub tagama kahe riigi gaasi varustuskindlust.

Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.