Autor: Allan Rajavee • 11. aprill 2022
Valitsuse lubadus Vene gaasist loobuda seisab hapral jääl
Kuigi Kaja Kallase juhitud valitsus on võtnud vastu otsuse tulevikus Vene torugaasist loobuda, ei pruugi Stenbocki majas vastuvõetud otsused täielikult realiseeruda, sest ühelt poolt pole valminud Paldiski LNG-terminali äriplaani ja teisalt võivad lähiriigid lasta Eesti moraalse valiku põhja.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas oli sunnitud tänasel riigieelarve erikomisjoni istungil tõdema, et Eestil on keeruline ühepoolselt Vene torugaasi kinni keerata.
Foto: Liis Treimann
Veskimäe sõnul ongi praeguses olukorras Vene gaasi täielikuks embargoks vaja teha kaks muudatust. Esiteks kõigi turuosaliste valitsused peavad ühiselt kehtestama impordikeelu ja teiseks peab regiooni tekkima vähemalt üks uus haaldamispunkt ehk merel asuv kai, mida ühendab rannikuga torujuhe, mis transpordib LNG-laevalt ehk LNG-terminalilt veeldatud maagaasi rannikul asuvasse töötlemisjaama, kus see taasgaasistatakse ja gaasivõrku suunatakse.
Veskimäe ja Aasa sõnul ei saa aga Eesti üksi LNG-terminali vastuvõtmiseks vajalikku taristut rajada, sest siinsel turul puudub piisav nõudlus, mis kataks planeeritava Paldiski haaldumispunkti maksumuse. Seetõttu ei tasuks Paldiski projekt end ainult Eesti turule tehes kuidagi ära.
Kokkuvõttes on aga selge, et hoolimata Eesti valitsuse seisukohast lõpetada Vene gaasi import kohe ei saa see realiseeruda ilma laiema regionaalse otsuseta. Sestap jäi erikomisjoni tööd juhtivale isamaalasele Urmas Reinsalule hinge hõre tunne, sest hoolimata Eesti valitsuse lubadusest jätkub Vene gaasi import kindlasti kuni sügiseni ja ka siis pole veel sada protsenti kindel, et Vene sõjamasina toitmine gaasirahaga täielikult lõpeb.
Pikemalt saab lugeda Äripäevast.
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!