Harro Puusild • 19 veebruar 2020

Härms: piiril käib endiselt suur äri

Mullune aktsiisilangetus oli samm õiges suunas, kuid samas käib Läti piiril endiselt suur äri ja see ei ole normaalne, ütleb tänavu 200. juubelit tähistava Saku Õlletehase müügidirektor ja juhatuse liige Jaan Härms.

Saku Õlletehase juhatuse liige ja müügidirektor Jaan Härms  Foto: Arno Mikkor

“Minu sõnum poliitikutele on see, et piirikaubandust peab jälgima. Olukorras, kus müük piirile on eelmise aastaga võrreldes kukkunud 55 protsenti, müüsin ma jaanuaris sinna ikka rohkem, kui Eestis tervele Selveri ketile kokku,” kirjeldab Jaan Härms piirikaubanduse olukorda. “See on loomulikult parem olukord [kui varem] ning ma ei saagi kritiseerida ja öelda, et ma ei ole rahul, kuid see tegelikult ei ole normaalne.”

Härms ütleb, et Läti piiri müükide langus tuli pärast aktsiisilangetust järk-järgult. “Nüüd viimased kuud ja kaasa arvatud jaanuar on meil Läti müügid kukkunud 50–55 protsenti kuus, aga see olukord ei ole minu jaoks veel normaalne,” rõhutab ta ja lisab, et piiril käib endiselt veel päris mahukas äri ja suur osa Saku Õlletehase toodangust viiakse endiselt piiripoodidesse.

Detsembris kirjutas Läti Delfi, et riik plaanib tänavu 1. märtsist tõsta kange alkoholi aktsiisi 30 protsenti. Kui lätlased märtsis aktsiisitõusu ära jätavad või hoopis langetavad, ei kao piirikaubandus kuhugi, hoiatab Härms.

Kange alkoholiga mindi üle piiri

Veel toonitab Härms, et erinevate alkoholide aktsiisimäärad tuleks Eestis konkurentsivõimelisemaks muuta. Õlletootjad soovisid, et mullune aktsiisilangetus ei oleks eri alkoholidel proportsionaalne, sest lahja alkoholi määra on vahepeal üle 100 protsendi tõstetud, kange määra vähem.

Mullu suvel langetas Eesti nii lahja kui kange aktsiisimäära võrdselt 25 protsenti, mis oli Härmsi hinnangul viga. “Seda alandati nii palju, et Eesti kange alkoholi aktsiis muutus võrdseks Läti kange aktsiisimääraga, samas õlleaktsiis jäi meil endiselt 50 protsenti kallimaks,” räägib Härms ja juhib tähelepanu, et Läti reageeris Eesti otsusele.

Nimelt otsustas Läti parlament mullu suvel, et langetab kange alkoholi aktsiisi 15 protsenti. Seadusemuudatus hakkas kehtima 1. augustil 2019.

“Ma olen päris kindel, et kui see ei oleks olnud proportsionaalne, vaid mõistlik, oleks ka Läti seda aktsepteerinud. Nad ei oleks seda erakordset langetust teinud,” usub Härms. “Arvan, et kange alkoholi aktsiisilangetusega mindi meil üle piiri.”

Kui Eesti tahab Lätiga konkurentsis püsida, tuleb Härmsi sõnul hinnavahet vähendada. “Võime olla natuke kallima aktsiisiga nii õlle, viina kui muu alkoholi puhul, aga siis paneksime hinnad nii paika, et olulist hinnavahet ei tekiks ühegi alkoholi puhul.”

Mis aga puudutab veel aktsiise, siis detsembris 2019 selgus, et toodangu kogus, millest vähem tootvad pruulikojad on aktsiisist vabastatud, kasvab 600 000 liitrilt 1,5 miljoni liitrini.

Härms märgib, et ei pea seadusemuudatust õigeks, sest see tehti vaid ühe ettevõtte jaoks. “See ei puuduta mitte ühtegi teist väiketootjat, välja arvatud üks. Teine ja kolmas olid sellest 600 000 liitrist väga kaugel ja seetõttu olime nii suurtootja kui liiduna seisukohal, et see ei ole õiglane,” selgitab ta.

Väiksed pruulikojad mõjuvad Härmsi sõnul turule aga hästi, sest aitavad edendada õllekultuuri. Samas on ka väikepruulijate omavaheline konkurents üsna tihe. “Neid on väikse turu kohta liiga palju. Eriti keeruline on nendel, kellel pole ekspordiväljundit. Kindlasti me jälgime neid, aga nad ei ole meie peamised konkurendid,” märgib ta.

Edu tõi teine poolaasta

Saku Õlletehase emafirma Carlsberg Group teatas veebruari alguses, et 2019 möödus edukalt – grupi käive kasvas üle 5 protsendi, pea 66 miljardi Taani kroonini.

Samamoodi oli aasta edukas ka Saku Õlletehase jaoks. Kui veel esimesel poolaastal näitas piirikaubandus kasvu ja koduturg iga kuu langust, siis teine poolaasta tõi leevendust.

“Meil kasvasid eelmisel aastal nii müügimahud kui ka käive. Käibekasv jäi umbes 6 protsendi kanti,” poetab ta ja lisab, et kasvule andiski hoogu ennekõike just juulikuu, mil aktsiisid langesid. “Meil läks tempo siis üles, väga palju müüke tuli Läti piirilt tagasi koduturule, samamoodi elavnes põhjapiir.”

Käibekasvu turgutas ka toodete keskmise hinna tõus. “Tarbijad ostavad natuke kallimaid tooteid. Selle tuules ja tulenevalt teisest poolaastast me võitsimegi.”

Palk tõusis

Härms avaldab, et Saku Õlletehases tõusid ka palgad mullu keskmiselt neli protsenti. Erinevate positsioonide palgataset analüüsib ettevõte pidevalt, et palka konkurentsivõimelisena hoida.

“Palgasurvet veab avalik sektor,” on Härms veendunud. “Räägin ka teiste ettevõtjatega ja see on see, mida ma näen ja kuulen. Kuid avalikus sektoris on muidugi ka valukohti – näiteks haridus ja õpetajate palgad on fundamentaalne probleem.”

Avaliku sektori palgakasv annab paratamatult signaali ka erasektori töötajatele. “Kui riigisektoris on palgatõus 8 protsenti, siis see loob ootuse ja kogu tehas ütleb, et tahame ka 8 protsenti tõusu saada,” selgitab Härms.

Ta tunnistab, et Saku Õlletehase palgakasv on siiski väiksem kui turul keskmiselt, ja väiksem ka ootustest. “Me ikkagi tõstame palkasid nendel positsioonidel, kus on vaja ja kus meil on probleemid. Meil ei ole nii, et kõik saavad sama protsendi. Kaardistame positsiooniti ja võrdleme turuga, et kus oleme samal tasemel ja kus jääme alla.”

Saku Õlletehasel toimib ka preemiasüsteem, mis on põhipalgale hea lisa.

Tööjõumure on pisut leevenenud

Paar aastat tagasi kimbutas Saku piirkonda tõsine konkurents tööjõu pärast, sest läheduses on palju tehaseid ja logistikakeskusi. Praegu paistab, et olukord on leevenenud ja Saku Õlletehas on õppinud probleemiga paremini toime tulema. CV Online’i hiljutise uuringu kohaselt hääletasid töövõtjad Saku Õlletehase atraktiivsete tootmisettevõtete kategoorias kõrgele 6. kohale ehk toidu- ja joogitööstuse esimeseks.

“Ma ei julge ära sõnada, et see on leevenenud, aga oskame tööjõumurega palju paremini ja proaktiivsemalt toime tulla,” on Saku Õlletehase juhatuse liige rahul. “Meil on selline pink inimesi, kes on ootel. Teame, et kui meil tekib riskikoht, siis saame ühte inimest teisel tööl kasutada. Me oleme selleks paremini valmistunud.”

Seda olukorda ongi aidanud leevendada ka viimaste aastate investeeringud. “Veel kuus aastat tagasi oli meil käsipakendajaid 50–60, praegu on neid kuus ja suvel lisandub neli,” toob Härms näite protsessist, mida on suudetud automatiseerida.

Mis on mis

Saku Õlletehase AS

Kuulub Carlsberg Groupi

Tegevjuht Rolandas Viršilas

Käive 2019. aastal 65,9 mln eurot, kasvas aastaga 6,8%

Ärikasum 2018. aastall 4,9 mln eurot, vähenes aastaga 3,4%

Ekspordib kokku 25 riiki

Töötajaid 300

Suuri investeeringuid tänavu ei tule

Tulenevalt sellest, et Saku on viimastel aastatel päris palju investeerinud, on käesoleva aasta plaanid pigem mõõdukad.

“Suuri investeeringuid plaanis pole ja seda seetõttu, et oleme viimastel aastatel palju teinud. Oleme tootmisesse ja logistikasse investeerinud tempos 5–6 miljonit eurot [aastas]. Oleme oma ladusid uuendanud poolautomaatsete robotitega. Oleme suhtena meie majandustulemustesse teinud väga suuri investeeringuid,” kinnitab Härms, lisades, et hetkel pole lihtsalt suuri rahapaigutusi teha.

Siiski on ettevõttel iga-aastaseid investeeringuid, millest pääsu pole. “Selleks, et seadmeid koos ja töös hoida ning tavapäraseid hooldusi teha, läheb ka umbes kolm miljonit eurot. Samas ei ole ühtegi suurt kindlat investeeringut,” jätkab ta.

Kui heita pilk aga kaugemasse tulevikku, siis üks suurem investeering on silmapiiril paistmas küll. “Tahame teha oma veepuhastusjaama, aga see pole selle ega järgmise aasta plaan.”

Saku tehas töötab praegu nii, et ettevõtte reovesi jõuab valla infrastruktuuri abil Tallinna Vee veepuhastusjaama. Ehk sisuliselt kasutatakse energiat, et saada reovesi valda ja vald omakord kasutab elektrit, et vesi jõuaks Tallinnasse, kus see puhastakse. Saku Õlletehasele tähendab selline lahendus suuri kulusid.

Nii soovibki ettevõte tulevikus vett kohapeal puhastada, sest võita on palju. “Esiteks ei pea me kulutama energiat, et seda kuskil kaugel puhastada. Me ei maksaks ka tasusid valla kohalikule ettevõttele ega Tallinna Veele. Need tasud on päris kõrged,” selgitab Härms. “Pluss puhastamise protsessi käigus vabaneb biogaasi, mida saame oma tootmises energiana ära kasutada. Nii keskkonna kui kulude mõttes oleks see meile väga positiivne. Omanik on valmis selle investeeringu tegema.”

Carlsbergi jaoks pole oma veepuhastusjaamade ehitamine midagi uut – neid on ka teistesse riikidesse rajatud. Nüüd on ettevõte valmis sama ka Eestis tegema ja sellesse 5–7 miljonit eurot investeerima.

“Jaam on praegu detailplaneeringu algatamise faasis, tegemist on suure projektiga puhtalt juba kohaliku elukeskkonna mõttes,” ütleb Härms. “Kui detailplaneering on kehtestatud ja valmisolek olemas, kuluks jaama ehitamiseks vähem kui aasta, kuid praegu on see viie aasta perspektiiv.”

Puidukiududest pudel näitab suunda

Carlsberg Groupi jaoks on keskkonnasäästlikkus oluline märksõna. Alles hiljuti teatas ettevõte, et on välja töötanud puidukiududest pudeli prototüübi. Härms ütleb, et grupi laboritiim on arendusega pikalt tegelenud ja tegemist on toimiva pudeliga. “Sinna on juba villitud tooteid, see on seisnud laos, sellest on tarbitud.”

Samas ei maksa oodata, et pudelit niipea masstootmises kasutama hakatakse. Pigem on see nagu suunanäitaja, mis annab aimu sellest, kuhu joogitööstus tervikuna liikumas on. “Omanike jaoks on säästlik tootmine väga olulisel kohal. Seda võetaksegi tõsiselt, selle jaoks on eraldatud ressursse.”

Eesti ja Taani keskkonnalõhe

Jaan Härms käib mitu korda aastas Kopenhaagenis tööreisidel ja tunnistab, et keskkonnateadlikkuse osas on Taani ja Eesti ikka veel väga erinevad. “Näiliselt oleme ikka natuke kaugel. Käin neli-viis korda aastas Taanis ja mu silmad märkavad asju. Esiteks sõidavad paljud taanlased jalgratastega tööle. Loomulikult sõidetakse ka autodega, kuid jalgrattaid on palju näha,” toob ta ühe näite.

Teine näide on tuulikud. “Kui sõidad autoga üle Malmö-Kopenhaageni silla või maandud lennukiga, siis ükskõik, kuhu sa vaatad, seal on 200–300 tuulikut.”

Härms lisab, et Eesti on väike riik ning ettevõtjate ja tootjate keskkonnateadlikkus on suhteliselt kõrge. “Väikeses riigis on ju võimalik kiiresti järele võtta,” loodab Härms, et Eestiski hakkavad asjad kiiremini liikuma.

Kas Carlsberg tirib keskkonna mõttes meidki Põhjamaade perre? “Tõmbab. Soomes on see samuti tugev agenda. Meil tuleb grupist initsiatiivi ja ressurssi, meil on rõõm sellel rongil olla ja kindlasti muudab see meid n-ö põhjamaalikumaks.”

Uude pudelisse kaks miljonit eurot

Saku Õlletehase möödunud aasta suurim investeering oli uuele standardpudelile üleminek – projekti investeeriti kokku kaks miljonit eurot.

Uuele pudelile üleminek tähendab sisuliselt seda, et kogu Saku tooteportfell villitakse nüüd uude, standardse välimusega pudelisse.

Jaan Härms selgitab, et pudeli vahetamine on kallis protsess ja see hõlmab mitmeid muudatusi. Lisaks pudeli maksumusele tuleb muuta näiteks etikette ja masinate seadistusi.

Samas on uuel pudelil mitmeid eeliseid. “Uus pudel on 20 grammi ehk veidi alla 10 protsendi kergem. Pudel on ka odavam ja transpordi mõttes kergem. Pikas plaanis saame siit ka kuluefektiivsuse,” põhjendab Härms.

Viimati vahetas Saku Õlletehas standardpudelit kümme aastat tagasi, mil samuti kogu tootevalikut samasuguses pudelis pakuti.

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077