Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööstusrobotite kasv purustab rekordeid
Robotite müügiraport näitab, et 2018. aastal kasvas tööstusrobotite müük maailmas 16,5 miljardi dollarini – kokku installeeriti üle maailma 422 000 robotit, mis on 6 protsenti rohkem kui aasta varem, teatas Rahvusvaheline Robootika Föderatsioon septembris.
Prognooside järgi jääb müük 2019. aastal veidi tagasihoidlikumaks ja piirdub 421 000 robotiga, kuid aastatel 2020–2021 peaks kasv kiirenema 12 protsendini mõlemal aastal.
Robootika föderatsiooni presidendi Junji Tsuda sõnul näitas 2018. aasta hoogsat kasvu ja seda auto- ja elektroonikatööstuse keerulisele aastale vaatamata. “USA-Hiina konflikt toob maailmamajandusse ebakindlust ja kliendid kipuvad investeeringuid edasi lükkama, aga samas on põnev, et esimest korda on robotite installeerimine ületanud 400 000 piiri,” oli Tsuda tuleviku suhtes siiski lootusrikas.
Tsuda sõnul näitab robootika föderatsiooni pikaajaline prognoos, et käimasoleva automatiseerimise trendi ja jätkuvate tehniliste parenduste tulemusel peaks aastane müügikasvu protsent muutuma lõpuks kahekohaliseks. Föderatsiooni hinnangul kasvab tööstusrobotite müük 2022. aastaks 584 000 ühikuni.
Viis suurimat robotite turgu olid mullu aga Hiina, Jaapan, Lõuna-Korea, USA ja Saksamaa, mis moodustasid kogumüügist 74%.
Tööstusrobotite arv 10 000 töötaja kohta on maailmas kasvanud 99 ühikuni. Aasias on see näitaja 91, Euroopas 114 ja USAs 99. Kõige rohkem roboteid on Singapuris – kokku 831 robotit. Eesti näitaja oli 2016. aastal 11 tööstusrobotit 10 000 töötaja kohta.
Kust tuleb kasv?
ABB ASi juhatuse liige ning müügi- ja korrashoiuüksuse juht Leho Kuusk tegi hiljuti ettevõtte uue robotliini avamisel ülevaate ka maailmatrendidest. Ta märkis, et kui 2016. või 2017. aastal ennustati, et 2020 on maailmas kokku 2,6 miljonit tööstusrobotit, siis nüüd on selge, et see prognoos jäi liiga tagasihoidlikuks.
“Läks paar aastat mööda ja 2019 ennustame seda, et 2020 ei ole 2,5 miljonit, vaid 3 miljonit robotit, sest tase 2,5 saavutati juba mullu,” sõnas Kuusk. “Kui me räägime, kuidas me oskame ennustada robotiseerimise kasvu, siis mida iganes me ka ennustame, need ennustused on tagasihoidlikud.”
Kui vaadata, kust tuleb tööstusrobotite müügikasv, siis Kuuse sõnul seisavad võtmetööstused – autotööstus, elektroonikatööstus ja metallitöötlemine – justkui paigal. Kuusk lisas, et kui vaadata kasvavat toiduainetetööstust ja ka määratlemata segmente, siis see tähendab, et robotiturg kasvab tegelikult valdkonnas, kus varem ei ole roboteid kasutatud. “See on globaalne trend, mis pole ühe aasta seis, vaid see on jätkunud 2016. aastast,” märkis Kuusk.
Robotid on muutunud odavamaks
Hetkel kuum
Leho Kuusk märkis veel, et tööstusrobotid on aastatega muutunud ka odavamaks, kasutajasõbralikumaks, paindlikumaks ehk robotid on muutunud kättesaadavaks ka väiksematele ettevõtetele. “Tänu sellele aitavad robotid üha enam ka VKE-sid nende igapäevases tootmises,” jätkas Kuusk tööstusrobotite maailmatrendide tutvustamist.
“Kui vaatame tulevikutehast, siis ilmselt kõik on nõus, et robot mängib siin võtmerolli. Aga miks? Tegelikult on tänapäeval tänapäevaseid roboteid kasutades võimalik roboti kasutusele võtmise aega lühendada. Tänu digitaliseerimisele ja infokogumisele nendest masinatest on võimalik vähendada robotite seisakuaegu,” selgitas ekspert ja lisas, et digitaliseerimine tähendab seda, et andmeid on võimalik robotilt saada enne seadme katki minemist.
Kui on teada, et suure tõenäosusega toimub rike, siis seda on võimalik ennetada ja tavalise tootmisplaani ajal konkreetne detail välja vahetada. “Mitte oodata seda, kui rike juba toimub ja siis hakata ootama varuosi, mille saabumine võib kesta nädala, kaks või kolm,” hoiatas ta suurema ohu ja kulu eest.
Suur trend maailmaturul on Kuuse sõnul ka koostöörobotid. “Üha enam ja enam tuleb kasutusele roboteid, mis töötavad koos inimesega või siis koostöös inimesega. Seni on robotid töötanud kollase turva- aia taga, aiavärava avamisel masin peatub. Tänapäeval teeb koostöörobot teatud operatsioone koos inimesega,” rääkis ekspert.
Oluline on süsteem
Veel selgitas Kuusk, et ABB ei võta robotit kui ühte tükki, sest sellisel kujul ei ole seadmega midagi peale hakata. Roboti väärtus peitub tema sõnul lahenduses, kuidas seadet täpselt kasutama hakatakse – et masin teeks midagi, mida on reaalselt vaja.
“Et digitaalses maailmas edukalt läbi lüüa, ei piisa ainult robotist või ühest komponendist. Väärtus luuakse läbi projekteerimise ja kasutusele võtmise. Oluline punkt on ka hooldus,” tuletas ta meelde.
Miks Eesti roboteid vajab?
Kui Eestis oli 2016. aastal 10 000 inimese kohta 11 robotit, siis maailma arvestuses oli näitaja 74.
“Kuna me toimime alati konkurentsi tingimustes, siis see on selgelt üks motivaator, miks uurida robotiseerimise võimalusi ja keskenduda sellele,” sõnas Kuusk ja tõi lõpetuseks näitena välja ühe paar aastat tagasi välja antud raamatu pealkirjaga “Industry X.0”.
“Keegi ei tea, millal tuleb tööstus 5.0 või 6.0, aga kindlasti need tulevad. Kuid selles raamatus on defineeritud töötaja 2050. Ja definitsioon on selline: data based decision maker. Me ei räägi juhist, vaid tegemist on ülevaatajaga, kes andmetel põhineva info alusel teeb otsuseid nii tehases kui projekteerimiskeskuses.”
Seotud lood
Saepuru, höövellaast ja muud puidutööstuse tootmisjäägid on väärtuslik materjal, mille võimalikult väike kadu, kiire transport ja tolmuvaba laadimine mõjutavad nii tootmise efektiivsust, töökeskkonda kui ka ettevõtte majanduslikku tulemust.
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele