Juuli Nemvalts • 18 november 2019

Aasta töösturi nominent Ruth Oltjer - ettevõtja, kes päästab elusid

Aasta töösturi tiitlile kandideeriv Ruth Oltjer on Eesti ärimaastikul tuntud ja tunnustatud persoon, juba 2012. aastal pärjati teda Aasta Ettevõtja tiitliga. Ettevõtlikkust on Oltjeril kuhjaga, tänavu kevadel avas ta Tänassilma tehnopargis uue desinfektsioonivahendite tehase.

Plaanime Chemi-Pharmi tehased käivitada Vietnamis ja Jaapanis ning ei välista ka mõnda Aafrika riiki, avab Ruth Oltjer ettevõtte tulevikuplaane.  Foto: Liis Treimann

Otsust, miks Euroopa haiglaid desinfektsioonivahenditega varustav tehas pärast põhjalikku kaalumist siiski Eestisse tehti, mitte aga mõnda Kesk-Euroopa riiki, selgitas Ruth Oltjer nõnda: „Transpordi seisukohalt on see tõesti üsna ebamõistlik. Desinfektsioonivahendite olulised koostisosad on vesi ja piiritus, neid kauge maa taha vedada on päris kulukas. Aga Eesti kasuks rääkis ennekõike madal korruptsioonitase ja asjaajamise ladusus, mis on iga ettevõtja jaoks väga oluline. Loomulikult mängib rolli ka „koduseinad toetavad“ aspekt.“

Kõrgemad transpordikulud püütakse viis miljonit eurot maksnud tehases korvata ulatusliku automatiseerimise, digitaliseerimise ja robotiseerimisega.

Tänassilma Tehnopargis avatud tehas on ühtlasi pilootprojekt, mis on aluseks kõigile uutele tehastele tulevikus, mis hakkavad paiknema juba klientidele lähemal. „Plaanime Chemi-Pharmi tehased käivitada Vietnamis ja Jaapanis ning ei välista ka mõnda Aafrika riiki. Läbirääkimised käivad, aga millal need plaanid täpselt teoks saavad, on veel vara öelda. Usun siiski, et viie aasta pärast on meil piiri taga töös rohkem kui üks tehas,“ ütles Oltjer. „Meie katselava ja uute toodete väljatöötamine aga jääb Eestisse. Meil on väga hea oma arendustiim, lisaks hea koostöö paljude teadlastega. Tahan veelkord rõhutada, et hea ja pidev koostöö meie oma teadlastega on konkurentsieelis, mida keegi meilt ära võtta ei saa. Õnneks on üha rohkem ettevõtteid Eestis seda juba mõistnud,“ lisas ta.

Digitaliseerimine ja automatiseerimine

Uus tehas andis võimaluse viia täiesti uuele tasemele ka automatiseerimise ja digitaliseerimise. „Tänu uutele seadmetele, parandatud siselogistikale ja arendustööle oleme alates kolimisest tänaseks efektiivsust tõstnud juba 40%,“ tunnistas Oltjer.

Chemi-Pharm osaleb ka üle-Euroopalises Horizon2020 projektis, mis keskendubki väiksemate tööstusettevõtete digitaliseerimisele ja automatiseerimisele. Üheks projekti osaks on koos TTÜ teadlastega loodud digitaalne kaksik ja 3D mudel, mille abil saab planeerida tootmisliine, transporditeid jm. Ning seejärel saab 3D-prillide abil virtuaalses tootmises ise ringi käia.

Pane tähele!

Aasta tööstur 2019 selgub 20. novembril toimuval Tööstuse äriplaani konverentsil.

Nominendid on Ruth Oltjer (Chemi-Pharm), Arno Kütt (Cleveron), Juhan Viise (Aru Grupp), Mihkel Tammo (Estanc) ja Urmo Sisask (HY Tech Comp/Hyrles).

Kokku esitati konkursile 14 kandidaati.

Konkurssi korraldavad Äripäev, Tööstusuudised.ee ja ABB Eesti.

„Digitaalsest kaksikust oli palju abi ka tehase kolimisel. Katsetasime virtuaalreaalsuse abil kõik läbi, kuhu uues hoones midagi paigutada. See aitas nii tootmisruumide kui sisseseade paigutamise detailideni läbi mõelda. Hilisem kolimine uutele pindadele suudeti ära teha viie (!) päevaga ja samal õhtul juba ka toodangut anda. Selline tootmise ja ladude kolimistempo ei ole just igapäevane,“ ütles ta.

Nüüd on järg tõhusama andmeanalüüsi ja automatiseerimise käes. Eesmärgiks pole lihtsalt robotite ostmine – need tuleb integreerida kõiki protsesse hõlmava juhtimissüsteemiga. Süsteem jälgib muuhulgas ka klientide juures reaalajas desinfektsioonivahendite varusid ning hoiatab õigel ajal Chemi-Pharmi, kui uus partii tuleb teele panna.

„Selline terviklik, kogu tehast hõlmav IT-lahendus koos automatiseerimisega annab nii tootmise kiiruses kui kvaliteedis hüppelise kasvu,“ rääkis Oltjer. „Meie eesmärk on, et kogu Chemi-Pharm muutuks targemaks. Ühelt poolt siis tark tootmine, aga mõistagi arendame oma inimesi, et ka nemad jõuaksid kaasaegses digitaalses maailmas uuele tasemele. Vaid nii saame pakkuda tulevikus loovat ja põnevat tööd, mis inimesi köidaks."

Oltjeri sõnul näitavad kogemused ka kindlalt üht meeldivat seost: mida paremaks muutub ettevõtte know-how, mida automatiseeritum tehas on, seda rohkem ka ettevõtte vastu huvi tuntakse, seda suurem on klientide usaldus. See on veel üks täiendav argument, miks kõik Eesti ettevõtted peaksid panustama teadusesse, arendustegevusse ja tootmise efektiivistamisse. Kahjuks enamik Eesti ettevõtteid jääb efektiivsuselt Skandinaavia konkurentidest maha. Nii et mitte ainult tark tootearendus, vaid ka efektiivsuse kasvatamine on Eestis nii oluline, et see peaks olema koguni riiklik prioriteet.“

Magus eksportturg ja uued tooted

Oltjeri loodud Chemi-Pharmi tooteid kasutab enamik Eesti haiglatest ja hooldekodudest ning suur osa teistest meditsiiniasutustest, kuid hulgaliselt ka muid ettevõtteid toitlustus-, teenindus- ja tööstusvaldkonnas. Ettevõte ekspordib oma tooteid 17 riiki. Valikute tegemisel, millist piirkonda „vallutada“, ollakse pigem tasa ja targu tegutseja ning Oltjeri sõnul nad kõiki mune ühes korvis ei hoia.

„Seepärast tegutseme mitmes valdkonnas ja erinevatel turgudel. Ligi kümnendiku meie müügikäibest annab D’Difference luksuskosmeetika, samuti oleme sisenemas ravimitööstusse. Ning meie kliendid on mitmes maailmajaos. Nii oleme kindlamalt kaitstud ootamatuste vastu. Meie suurimad ekspordi sihtriigid on Taani, Rootsi ja Poola, kuhu läheb umbes kolmandik meie ekspordist. Järgnevad Austria, Soome, Norra, Läti, Leedu. Seejärel tulevad Aasia riigid Indoneesiani välja,“ loetles ta.

Loe lisaks

Praegu töötatakse pingsalt kahe uue ekspordimaaga – Hispaania ja Vietnamiga. Hispaanias on esimesed partiid juba haiglates kasutusel, Vietnamiga on läbirääkimised lõpusirgel. Väga lootusrikkad ollakse Jaapani suhtes. „See riik on meie jaoks järgmine väga oluline ekspordimaa. Jaapani koostööpartneri esindajad käisid meil tootmist ka oma silmaga vaatamas ning tean, et selle ettevõtte Euroopa suuna juht sai ülesande meiega koostööd juba tõsisemalt jätkata,“ avas Oltjer kaarte. „Kasutame kõikjal üht ja sama skeemi: kõigepealt leiame tugeva ja usaldusväärse partneri, seejärel töötame turu sisse ning kui nõudlus kasvab, järgneb kolmanda sammuna oma tehase rajamine.“

Esmakordselt on sihikul ka sellised suured Lääne-Euroopa riigid nagu Saksamaa ja Prantsusmaa. Neis maades asuvad küll ettevõtte suurimad konkurendid, aga Oltjeri sõnul on neil sellele turule midagi uut pakkuda, mis annaks neile teatud valdkonnas konkurentsieelise. „Ma ei saa kõigest veel detailselt rääkida, aga meie arendustiim koos paljude teadlastega on panustanud palju, et meie vahendid tugevdaksid inimese normaalse mikrofloora kaitsevõimet. Mainimata ei saa jätta ka seda, et desinfektsioonivahendite ja luksuskosmeetika kõrval oleme sisenemas ravimitööstusse.“

Maailmaturu riskid

Eksporturgude leidmisel tuleb arvestada paratamatult kümnete faktoritega, mis kõik võivad pärssida äritegevust antud regioonis. „Aasia on keeruline – seda eeskätt transpordiküsimuste tõttu. Suureks väljakutseks kujunes ka 2014. aastal meie desinfektsioonivahendite saatmine Sierra Leonesse, kui seda maad tabas ulatuslik ebolaviiruse puhang. Transpordi korraldamine sellesse Lääne-Aafrika riiki oli päris keeruline. See oli lausa ekstreemne logistikaoperatsioon, millega Välisministeerium ja meie inimesed olid sõna otseses mõttes 24/7 seotud,“ tunnistas Oltjer.

Loe lisaks

Pingutusest oli kasu – ettevõtte desinfektsioonivahendeid ei kasutatud Sierra Leones mitte ainult patsientide ja meditsiinitöötajate kaitseks, nendega töödeldi ka välihaiglate ehitusel kasutatud materjale. Tänu Chemi-Pharmi inimeste panusele epideemia likvideerimisel on riikide koostööd kajastavas raportis kaardil ka Eesti lipp.

„Aga ka lähinaabrite juures pole olnud alati lihtne. Lätiga seoses meenub 16 aasta tagune juhtum, kui sealse üksuse juht proovis kaaperdada meie kaubamärki ja tütarettevõtet. Soomes aga vaadati meid algul kui metslasi, kui 2007. aastal osalesime esimesel riigihankel Seinäjoe haiglas. Meie müügijuht viis ise pakkumuse koos toodenäidistega kohale, et asi kindel oleks. Sealne proua hakkas aga meile lihtlausetega seletama, mis on bakterid ja viirused, ja kuidas desinfektsioonivahendeid tuleb mikrobioloogiliselt testida. Selleks ajaks olime juba ammu teinud tunnustatud Saksamaa ja Inglismaa laborites palju põhjalikumaid teste, kui sel ajal Soomes tehti ja riigihangetes nõuti. Aga need ajad tuli lihtsalt üle elada,“ muigas kange naine aastate tagust olukorda meenutades.

Eemärk: päästa elusid

Paljud tootmisettevõtted on sõltuvad tooraine hinnast maailmaturul, nii on seda ka Chemi-Pharm. Aga märksa enam sõltutakse haiguspuhangustest, uute viiruste esile kerkimisest, gripihooaegadest ja hospitaalinfektsiooni puhangutest.

„Me ei paku lihtsalt maailma haiglatele desinfektsioonivahendit, vaid aitame ka ühte või teist konkreetset probleemi lahendada: vajadusel selgitame välja, millise mikroorganismiga on tegemist - kas viiruse, seene või bakteriga, ja siis otsustame, millise vahendiga saavutame parimaid tulemusi.

Sierra Leone ebola-puhangut juba mainisime, aga ka maavärinate ja üleujutuste puhul oleme heas koostöös Välisministeeriumiga saatnud meie desinfektsioonivahendid katastroofipaika: sellises olukorras on vaja kiiresti tegutseda, sest neis piirkondades hakkavad haigused ruttu levima,“ rääkis sisehaiguste ja kardioloogia arstina töötanud Oltjer.

Ettevõtte peamine eesmärk on võidelda hospitaalinfektsiooniga ehk haiglates levivate tapjabakteritega. Hospitaalinfektsioon on tõusnud kolmandaks tapjaks maailmas malaaria ja tuberkuloosi järel, edestades isegi HIV-d. „Arvud on kõnekad: isegi Euroopas, kus arvatakse, et hügieeninõuded on paremad kui mujal maailmas, sureb igal aastal umbes 37 000 inimest tapjabakteri tõttu. Maailmas aga haigestub hospitaalinfektsiooni 180 miljonit inimest aastas, neist 16 miljonit (!) sureb,“ toonitas ta.

„Meie mureks ei ole ainult desinfektsioonivahendite tootmine, vaid ka meditsiinitöötajate teadlikkuse tõstmine. Väga kerge on hospitaalinfektsiooni tekitajat tappa väljaspool inimorganismi ja väga keeruline on seda teha inimorganismis sees. Üks eksimus lihtsates asjades, üks vale liigutus – näiteks haigete läbivaatusel ei vaheta arst kindaid – võib kaasa tuua haigusepuhangu. Chemi-Pharmi inimesed, kaasa arvatud mina ise – me käime haiglates, esineme meditsiinikonverentsidel, assisteerime operatsioonidel. Kus olukord on eriti hull, koolitame ka valitsuse liikmeid. Koostöö käigus meiega on isegi kokku kutsud Malaisia valitsuse eriistung,“ rääkis Oltjer, kes on ühtlasi ka Malaisia aukonsul Eestis.

Tasub teada

Ruth Oltjeri olulisemad etapid Chemi-Pharm ajaloos

1996-1999 – Algus.

"Olen suhteliselt allergiline, seetõttu ma ei talunud tol ajal meditsiinis kasutuses olevaid desinfektsioonivahendeid. Esialgu tõin madala allergiatasemega vahendeid vaid enda tarbeks Inglismaalt sisse, siis hakkasid minult neid küsima ka mu kolleegid Eestist, hiljem Lätist ja Leedust. Ühel hetkel oli neid mõistlikum ise Eestis tootma hakata. Selleks rentisime vanas Flora hoones ruumid ning retseptide loomisel algas koostöö toonase Keemiainstituudi teadlastega."

2000 – valmis uus tehas Pääskülas.

Esialgu suurena tundunud ruumid läksid tootmismahtude kasvades kasutusse ja aja jooksul jäid kitsakski. Ekspordi algus Lätti, Leetu ja Soome. Esimesed kulukad ja ebameeldivad õppetunnid (Läti tütarfirma juhi katse kaubamärk ja ettevõtet kaaperdada). Kolme erineva ISO kvaliteedisüsteemi juurutamine; elav koostöö Eesti ja teiste riikide teadlastega uute toodete arendamiseks Lappenrantast Singapurini.

2008 – Aasia ekspordi algus.

Samuti ekspordi elavdamine Poola ja Skandinaavia suunal (Rootsi, Taani, Norra)

2019 – uue tehase valmimine Tänassilmas.

Fookusse on võetud digitaliseerimine, automatiseerimine ja robotiseerimine, samuti andmeanalüüs. Horizon 2020 projekti raames on valminud ettevõtte digitaalne kaksik, praegu on käsil koos Tehnikaülikooli teadlastega transpordirobotite juurutamine. Ettevalmistused sisenemiseks uutele eksporditurgudele Aasias, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Aafrikas. Ettevalmistused uude valdkonda – ravimitööstusse – sisenemiseks.

Jaga lugu:
Seotud lood
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077