Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaubavahetus langes juunis
Kõige rohkem vähenes mineraalsetete toodete kaubavahetus. Esimesel poolaastal suurenes kaupade eksport 5% ja import 2% võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
2019. aasta juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 124 miljonit eurot, mis oli 10 miljonit eurot vähem kui möödunud aasta samal ajal.
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid 2019. aasta juunis Soome (16% kogu kaupade ekspordist), Rootsi (12%) ja Läti (9%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi mitmesuguseid tööstustooteid (puitmajad) ning transpordivahendeid (laevad) ja Lätti põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (piim, õlu) ning mineraalseid tooteid (kütuselisandid, elektrienergia). Enim vähenes eksport Singapuri (43 miljonit eurot), Lätti (31 miljonit eurot) ja Norra (27 miljonit eurot). Singapuri ja Lätti vähenes mineraalsete toodete ning Norra mitmesuguste tööstustoodete (puitmajad) väljavedu. Enim suurenes eksport Taani (26 miljonit eurot).
Kaupadest eksporditi juunis kõige rohkem elektriseadmeid (16% kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (12%) ning puitu ja puittooteid (10%). Enim vähenes mineraalsete toodete (59 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (20 miljonit eurot) väljavedu. Samal ajal suurenes enim transpordivahendite väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas juunis 72% kogu kaupade ekspordist. Kodumaise päritoluga kaupade väljavedu vähenes 10%, kuid re-eksport jäi möödunud aasta tasemele. Eesti päritolu kaupade ekspordis vähenes enim mineraalsete toodete (gaasiõlid, põlevkivi kütteõli), puidu ja puittoodete (paberipuu, saematerjal) väljavedu.
2019. aasta juunis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% kogu kaupade impordist), Rootsist (11%) ning Leedust ja Saksamaalt (mõlemad 10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning elektriseadmeid, Rootsist transpordivahendeid ja elektriseadmeid, Leedust mineraalseid tooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi masinaid. Kõige rohkem vähenes import Valgevenest (42 miljonit eurot), Suurbritanniast (17 miljonit eurot) ja Hollandist (16 miljonit eurot). Valgevenest ja Suurbritanniast imporditi vähem mineraalseid tooteid ning Hollandist elektriseadmeid. Samal ajal suurenes kaupade sissevedu enim Rootsist (27 miljonit eurot), kust imporditi rohkem elektriseadmeid.
Kaupadest imporditi Eestisse enim transpordivahendeid ja mineraalseid tooteid (mõlema osatähtsus 13% kogu kaupade impordist) ja elektriseadmeid (12%). Enim vähenes mineraalsete toodete (80 miljonit eurot) ja elektriseadmete (22 miljonit eurot) sissevedu. Kõige rohkem suurenes transpordivahendite (23 miljonit) sissevedu.
Selle aasta II kvartalis eksporditi kaupu 3,8 miljardi euro väärtuses ja imporditi 4,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli II kvartalis 382 miljonit eurot (2018. aasta II kvartalis 447 miljonit eurot).
2019. aasta II kvartali suurenes eksport 1% ja import jäi möödunud aasta II kvartali tasemele. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga pidurdas ekspordi kasvu enim mineraalsete toodete väljaveo vähenemine 47 miljonit euro võrra. Enim suurenes II kvartalis transpordivahendite (39 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (25 miljonit eurot) väljavedu. Riikide võrdluses on enim suurenenud eksport Hollandisse (67 miljonit eurot), USA-sse (58 miljonit eurot) ja Hispaaniasse (56 miljonit eurot). Eksport on enim vähenenud Lätti (47 miljonit eurot) ja Singapuri (42 miljonit eurot).
II kvartali importi mõjutas märkimisväärselt mineraalsete toodete sisseveo vähenemine (151 miljonit euro võrra), nii suurt langust ei suutnud kompenseerida ka transpordivahendite (kasv 44 miljonit), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (kasv 32 miljonit eurot) ning keemiatööstusetooraine ja toodete (kasv 25 miljonit) sisseveo suurenemine. Riikide arvestuses suurenes import enim Rootsist (84 miljonit eurot) ja Venemaalt (37 miljonit eurot) ning vähenes enim Valgevenest (111 miljonit eurot) ja Hollandist (52 miljonit eurot).
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele