Nutri-Score on Prantsusmaal loodud toodete hindamise süsteem, mis peaks aitama tarbijatel poodides hõlpsalt tervislikumaid valikuid teha. Süsteem on kogunud nii pooldajaid kui vastaseid ja pakkunud viimastel kuudel palju kõneainet.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul ei ole liit tarbijatele lisainfo andmise vastu ja samas on kogu vajalik info juba praegu pakenditel olemas. „Ja see pole sugugi nii keerulises kirjas, nagu seda püütakse väita,“ rõhutas Potisepp.
Toidutööstuskontserni Maag Foodi turundus- ja tootearendusdirektor Janne Laik-Lõhmus lisab, et Nutri-Score on liiga lihtsustatud märgis, mis annab tootele hinde vastavalt toitainealasele väärtusele ja ei arvesta valmistamisviisi ega tarbimissagedust. „See on selline isoleeritud süsteem, mis annab üksikule tootele hinde, kuid üldjoontes me ju ei tarbi üksikut toodet,“ oli Laik-Lõhmus kriitiline.
Ka Laik-Lõhmus märgib, et tootepakend on väga hea infokanal ja vajalik toitumisalane info on praegu pakenditel väga täpselt kirjas. „Sõnastused on rangelt reguleeritud ja minu küsimus ongi, et kui me Nutri-Score´i märgi peale paneme, siis mida see reaalselt muutma peaks? Tegelikult saab ju andmed pakendilt praegu kätte,“ lisas ta.
Potisepp näeb, et Nutri-Score´iga soovitakse justkui ära teha töö, mida pole suudetud ebapiisava toitumisõpetusega. „Tahame märgisega muuta tarbijakäitumist ja teha ära selle töö, mida oleme püüdnud teha 20 aastat ebapiisava toitumisõpetuse abil,“ märkis toiduliidu juht ja rõhutas, et tõeline muutus tuleb siis, kui me hakkame toitumist koolides senisest veelgi paremini õpetama.
Laik-Lõhmuse sõnul on probleeme veelgi. Nende hulgas on näiteks märgiga manipuleerimise riskid ja terved tootekategooraid, mis võivad halba valgusesse sattuda. „Meie mõistes näiteks tavajuustud on kõik oranžid ehk terve tootekategooria on mul oranž. See annab tarbijale indikatsiooni, et ära siis juustu söö?“ tõi ta näite.
„Kui me räägime Nutri-Score´ist, siis tahaksime aru saada, et kui sellel on rahvatervist edendav eesmärk ning selle taha on loodud süsteem ja mõõdikud, kuidas me päriselt hakkame selle märgisega midagi muutma, siis palun väga. Mitte keegi tootjatest pole märgistuse vastu, mis kannaks tegelikult eesmärk X. Aga praegu räägime me palju märgist endast, aga [pole selge] mille jaoks me seda tegelikult vajame? Kas oleme sellest aru saanud? Meie mitte,“ lisas ta.
Laik-Lõhmus sõnas veel, et toidutööstusel on praegu mitmeid väljakutseid samal ajal ja võitlusi peaks täpsemalt valima, sest kõigega kohe kaasa minema ei pea.
Potisepp lisas, et Euroopa Komisjon on olnud positsioonil, et selline märgistuse süsteem peaks olema Euroopa Liidu ülene, kuid on kindlad põhjused, miks Nutri-Score liidu-üleseks ei ole saanud ja miks see teema hetkel laualt maas on. „Aga me teame, et Euroopa Komisjon ei ole loobunud mõttest, et tarbijate teavitussüsteem, kus lähed poodi ja leiad lihtsasti tervisliku toote, võiks olemas olla. Aga kindlasti pole see Nutri-Score,“ märkis toiduliidu juhataja.
Saadet juhtis Harro Puusild.
Seotud lood
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele