Merendusettevõtted: riik võiks merenduse innovatsioonis olla veelgi julgem

Ehkki Riigilaevastik on merendusettevõtteid koondavale klastrile suur klient ja valmis uusi tehnoloogiaid katsetama, võiks riik merendusklastri hinnangul olla senisest veelgi julgem katsetaja.

Septembri alguses toimunud “Merenduse innovatsioonipäev” tõi kokku umbes 200 osalejat era- ja avalikust sektorist, et arutada meretehnoloogia ja merenduse arengut Eestis.

Riigilaevastiku peadirektor Andres Laasma märkis, et riigi koostöö Eesti merendusklastriga on väga hea ja riik tellib klastri liikmetelt ka päris palju erinevaid tooteid. “Mina olen koostööga väga rahul, aga loomulikult on alati arenguruumi. Riigi roll on olla tark tellija ja esimene ostja,” ütles Laasma Äripäeva raadio saates “Tööstusuudised eetris”.

“Meretööstuse ettevõtete hulgast kostub, et välismaale müües on esimene küsimus, kas oma riik ostab, kui palju ostab ja kas koostöö toimib. Tuleviku laienemiseks välisturgudele on riigi roll siin üliolululine,” hindas Laasma.

Laasma sõnul on näiteks hiljuti Saaremaal valminud töölaev Kratt musternäide Eesti tippvõimekusest toota keerulist tehnoloogiat ja seda võtmed-kätte-põhimõttel.

Eesti Merendusklastri juht Jaak Viilipus lisas, et klastri liikmesettevõtetes on lisandväärtus töötaja kohta umbes 77 000 eurot, mis on ligikaudu 1,5 korda Eesti keskmisest suurem. “Meil on suurema lisandväärtusega sektor. Jah, see sektorisiseselt varieerub, aga meil on tugevaid ettevõtteid, mis on Euroopa Liidu keskmisest kõvasti üle, aga on ka neid, kes on kõvasti madalamal. Meie liikmed annavad tööd umbes 18 000 inimesele. See kõik on suuresti eksport, sest merendus on globaalne ja ekspordile suunatud,” selgitas Viilipus.

Poolakatel oli parvlaeva hankes konkurentsieelis

Kliimaministeerium andis aprillis teada, et Eesti uue suursaartevahelise parvlaeva ehitushanke võitis Poola laevatehas CRIST S.A. hinnaga ligi 50 miljonit eurot. Poola laevatehase kõrval panid ühispakkumuse kokku Saaremaa ettevõte Baltic Workboats koos BLRT Grupi Leedus Klaipedas tegutseva tütarfirma UAB Vakarų Baltijos Laivų Statyklaga.

“Kuigi suursaarte parvlaev on samuti tipptehnoloogiline toode, siis parvlaev on ikkagi rohkem seeriatootmine, mis eeldab, et ehitajal on välja kujunenud seda tüüpi ja suurusega laevade ehitamise metoodika. Paraku näitasid meile hind ja Poola ettevõte, et nemad suudavad teha seda parematel tingimustel. Muidugi ma loodan, et eestlased annavad oma panuse sellesse laeva väiksemate allhangete kaudu,” selgitas Laasma, lisades, et toimetame ühtses Euroopa majandusruumis ja hange, mis lubab laeva toota vaid Eestis, pole regulatsioonidega kooskõlas.

Jaak Viilipus lisas, et klaster oleks soovinud hanke jäämist Eestisse, kuid nõustus, et Euroopa Liidu reeglid ei luba hankesse vastavaid tingimusi lisada. “Kui see oleks jäänud Eestisse, siis erinevad uuringud näitavad, et iga euro laevaehituses jätab majandusse umbes 3 eurot,” selgitas Viilipus, lisades, et iga projekt, mis Eestis tehakse, on referents, mis avab uksi välisturgudel.

“Kui võtame näiteks kaitsetööstuse ja selle, et ka sõjalaevade ehitushanked on ees, siis seal on võimalik ikkagi sisse panna kohaliku väärtusahela nõudeid ning siin meie ootus on kindlasti ka riigile, et seda maksimaalselt ka rakendatakse, sest selle kaudu tuleb teatud mõttes suurem potentsiaal kogu Eesti majandusele,” lisas klastri juht.

Innovatsioon vajab julgust

Jaak Viilipuse sõnul on töölaev Kratt hea näide riigi innovatsioonijulgusest ja koostööst merendusklastriga. “Aga see ongi see, et riigi poolt peab olema julgus teha innovatsiooni ning innovatsioon tähendab ka seda, et sul ei tule täpselt see, mis on ootus või tahe, sest see ongi testimine, piloteerimine ja katsetamine. Aga ilma selleta ei saa ning näeme, et riigi julgus piloteerida või katsetada peaks olema oluliselt suurem,” ütles Viilipus.

Riigilaevastiku peadirektor Andres Laasma sõnul on riigi innovatsioonivalmidus päris hea ja seda ilmestab töölaev Kratt. “Kui me räägime, mis on uudne, siis seni ei ole laevadel kasutatud surugaasisüsteeme ning see, et me selle riski koos ettevõtjatega võtsime, pole ju tänaseni 100% kindel, kas kõik sujub hästi ja laev töötab perfektselt,” sõnas Laasma, lisades, et Riigilaevastik soovib Eesti tootjaid hangetele väga osalema.

Saates tuli pikemalt juttu eksporditoetuste ja garantiide süsteemist, meretööstuse väärtusahelast, innovatsioonist ja tuleviku võimalustest.

Saadet juhtis Harro Puusild.