Eleringi finantsjuhiks saab Kristel Aarna

Eesti varustuskindlus on lähiaastatel tagatud, kuid järgmise kümnendi jooksul tuleb rajada kuni 1000 megavatti uusi juhitavaid elektrijaamu, selgub Eleringi uuest analüüsist. Lisaks tuleb tugevdada elektritaristu vastupanuvõimet kriisides, sealhulgas sihilikule kahjustamisele.

Eleringi puhaskasum langes tänavu esimesel poolaastal 6,3 miljoni euroni, jäädes eelmise aasta sama perioodi tulemusele 4,3 miljoni euro võrra alla. Ettevõtte sõnul avaldab kasumlikkusele survet võrguteenuste tulude vähenemine ja kasvavad kulud energia varustuskindluse tagamiseks.

Elering uuendas Euroopa Liidu taastekava toel ligikaudu 350 kilomeetrit õhuliine ning tugevdas elektrivõrku Lääne-Eestis, saartel ja Eesti-sisestes põhivõrguühendustes. Tööde kogueelarve oli ligi 124 miljonit eurot, millest EL toetus moodustas 36,2 miljonit.

Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.