Autor: Tööstusuudised.ee • 17. mai 2019

Metallihinnad hakkasid sellel nädalal uuesti kallinema, sest USA president Donald Trump andis märku, et kaubanduskõnelused Hiinaga pole veel läbikukkunud.

Trump kirjeldas teisipäeval kaubandussõda Hiinaga “väikse jagelemisena” ning väljendas optimismi, et Pekingiga suudetakse siiski kokkuleppele jõuda, vahendas Reuters.

Baasmetallid hakkasid nädala selle tõttu ka tõusma, samas ollakse ettevaatlikud, sest tuleviku väljavaade ei pruugi olla kõige positiivsem.

“Trumpi sõnad võisid turgu veidi rahustada, aga me kahtlustame, et vasel ja ülejäänud baasmetallidel taolises olukorras hästi ei lähe. Tõsi küll, fundamentaalnäitajad on siiski positiivsed,” kirjutas ANZ pank.

Sisuliselt kõik metallid olid see nädal kallinemas, vask ja tsink jäid erandina samale tasemele. Odavnes vähem kui 0,1 protsenti, 6098 dollarini tonnist. Tsink kaotas 0,03 protsenti ning tonn maksab 2631 dollarit.

Alumiinium, tina ja nikkel aga kallinesid, samuti läks hästi pallaadiumil, mis lisas 5 protsenti.

Kaubandussõda võib metallid hoopis kallinema panna

Goldman Sachsi analüütikud aga arvavad, et Hiina laialdased stimuleerimismeetmed, mida kasutatakse kaubandussõjast saadavate kahjude silumiseks, võivad metallihinnad hoopis tõusma panna.

Kaubandussõda mõjutab Hiina majandust rohkem kui Ühendriikide oma, teatasid panga analüütikud. Samas nad lisasid, et Pekingil on võimalus negatiivne mõju erinevate meetmetega ära siluda.

“Mida raskemaks kaubanduskõnelused muutuvad, seda tõenäolisem on, et Hiina hoiab krediidituru lõdvana, mille eesmärk on tagada stabiilne majanduskasv,” kirjutas Goldman kolmapäeval investoritele saadetud kirjas.

Hiina stimuleerimismeetmed on reeglina olnud kasulikud eelkõige kinnisvara ja infrastruktuuri sektoritele. Kui stimuleerimist laiendatakse, siis võivad vasehinnad kiiresti taastuda ning jõuda 6500 dollari tasemele, lisas pank.

Alumiiniumi hind tõusis järsult

Alumiiniumihinnad tõusid sellel nädalal viimase kahe nädala kõrgeima tasemeni, sest riigi ühe suurima sulatustehase tootmistõrked tekitasid muret, et Hiina pakkumine saab olema oodatust väiksem, vahendab Reuters.

Londoni metallibörsil kallines alumiinium nädalaga 3,6 protsenti, 1860 dollarini tonnist. Vahepeal jõudis hind ka 1871 dollarini. Tegemist on kõrgeima tasemega alates 3. maist.

“Alumiiniumihinnad on tõusnud, sest Hiinas on regulatsioonide ja keskkonnanõuete tõttu tootmist vähendatud,” ütles Julius Baeri analüütik Carsten Menke. Ta lisas, et mõju globaalsele turule pole veel täiesti selge. “See on aga midagi, mis on alumiiniumi hinnalangusele panustavad kauplejad ärevaks teinud. Nad saavad aru, et tegemist pole ühesuunalise tänavaga.”

Hiina üks suurimaid sulatustehaseid Xinfa Group paneb Shanxi rafineerimistehases kinni kõik tootmisliinid. Kokku toodeti seal 2,8 miljonit tonni alumiiniumi aastas.

Nafta hinnatõus kergitab jälle kütusehindu

Nafta hinnad kallinesid neljapäeval juba kolmandat päeva järjest, mis on viimase kolme nädala pikim tõususeeria, vahendab Bloomberg.

Kolmapäeval selgus, et USA bensiinivarud langesid eelmisel nädalal 1,12 miljoni barreli võrra – see kukkumine oli oodatust kolm korda suurem. Lisaks sellele on pinged Lähis-Idas investoreid pakkumise pärast murelikuks teinud.

WTI toornafta kallines nädalaga 2,4 protsenti ja Brent lisas 3,9 protsenti. Kummagi barrel maksab vastavalt 64,04 ja 72,7 dollarit.

Samas on nafta hinnatõusu piiranud USA-Hiina kaubandussõda ning sellel nädalal toimub ka OPECi kohtumine, kus arutatakse tootmiskärbete pikendamist.

“Tundub, et USA ja Iraani vaheliste pingete kasv on naftahindu toetama hakanud,” ütles Commerzbanki analüütik Carsten Fritsch.

95 Rotterdami bensiin kallines nädalaga 3,4 protsenti, 722 dollarini tonnist. Diislikütus kallines 5 protsenti, 667 dollarini tonnist.