Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektroonikaseadmete tootja 54 töötajat läbisid digioskuste koolituse
Järjekordse tööstusettevõtte – elektroonikaseadmete tootja Scanfil OÜ töötajad osalesid DigiABC koolitusel, mille järel paranes algtasemel arvutikasutajate võimekus andmetöötluses ja vähenes ka üldine arvutipelgus.
Veel rohkem kui aasta on tööstusettevõtetel Eestis võimalik osaleda Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemi abil algatatud projektis “DigiABC – digioskused tööstusesse”. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, IT Koolituse ning Tööandjate Keskliidu koostöös on projekti läbi praeguseks paremate digisokuste poole aidatud kümnete ettevõtete reatöötajaid.
Eestis üle 20 aasta elektroonikatööstuse seadmete tootmisega tegelevas osaühingus Scanfil toimus DigiABC koolitus kolmes osas, eelmise aasta oktoobris viidi kokku kümne päeva jooksul koolitus läbi neljale eestikeelsele grupile ning üsna hiljuti, aprillis toimus kolme päeva jooksul koolitus ka ühele venekeelsele grupile.
Üle 500 töötajaga ettevõttest osales koolitusel kokku 54 inimest, neist 42 eesti- ja 12 venekeelsel koolitusel. Ettevõtte koolitaja Lagle Mozessov selgitab, et osalejad tulid erinevatest osakondadest – elektroonikast, integreerimisest, lähetusest ja laost. “Kõigepealt tutvustasime osakonna juhtidele, milline on selle koolituse sihtrühm, eesmärgid ja käsitletavad teemad ning iga juht selgitas välja osaleda soovijad oma meeskonnas. Kui nimekiri koos, siis otsustasime, et võimaldame koolitust kõigile soovijatele,” kirjeldab Mozessov eeltöid.
Küberruumi riskid ja praktika
Mozessov kasutab IT Koolituse eestikeelse koolitaja Madis Roosalu ja venekeelse Jaan Vaabeli koolitusprogrammide kirjeldamiseks sõna “praktiline”. “Koolitusel õpiti läbi praktiliste harjutuste. Kõike, millest räägiti, sai kohe ise järele proovida.”
Üldiselt jäädi osaühingus Scanfil Mozessovi sõnul koolituse sisuga rahule. “Meie jaoks olid olulised teemad küberruumi riskid ja üldine arvutiga töötamine. Kuna tööarvutist on võimalik minna internetti, siis on tähtis, et töötaja teaks riske, mida mingid tegevused võivad põhjustada.”
KOOLITUS
Eesmärk viia digioskused kokku 3000 tööstussektoris töötava madala või puuduva digitaalse kirjaoskusega inimeseni, kellest vähemalt 60% töötavad metsandus- ja puidutööstuse või masina- ja metallitööstuse valdkondades. Samuti suurendada 1000 tööstussektori ettevõtte juhi teadlikkust digitaalse kirjaoskuse vajalikkusest kõigi kutsetasemete lõikes ning vähendada puuduva või madala digitaalse kirjaoskusega tööealiste inimeste arvu Eestis.
Tellija majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Viivad läbi aastatel 2017–2020 IT Koolitus ja Tööandjate Keskliit.
Toimub nii eesti kui ka vene keeles.
Tasuta
Osalemiseks tuleb avaldada soovi ja osalemise aeg kokku leppida. Võimalik on tellida koolitust kokku lepitud päevadel ettevõttesse, samas osaleda ka üldistel koolitustel.
Lisainfo ja registreerimine digiabc.ee
Mozessov ütleb, et küberruumi riskidest ja ohtudest oleks võinud rääkida isegi põhjalikumalt ja tuua natuke rohkem näiteid. “Väga hea oli paroolide teema – kuidas valida turvalist parooli.” Samuti on tema sõnul väga oluline, et kõigil töötajatel on algteadmised arvuti kasutamisest ja failihaldusest, sest mingil määral kasutab ettevõtte iga töötaja arvutit. “Näiteks tööaja ja oma töö raporteerimine süsteemis või läbi erinevate raportite täitmise.”
Koolituse abil paremale tööle
Mozessov kinnitab, et ka osalejate kogemus koolituse osas on olnud positiivne. “Õpitut saavad nad rakendada nii isiklikus elus, näiteks ID-kaardi kasutamisel kui ka tööl. Tööalaselt toodi välja seda, et õpiti kasulikke “nippe”, tänu millele on hiirega klõpsutamist vähem. Lisaks aitas koolitus vähendada hirmu arvuti kasutamise ees,” toob ta välja plusse, lisades veel, et kuna koolitus oli suunatud algtasemel arvutikasutajatele, andis see neile enesekindlust ning õpetas arvutis oma asjadega kiiremini toime tulema.
Ettevõtte koolitaja toob välja, et kõige rohkem osales koolitusel töötajaid laost (lähetusest) ja kvaliteediosakonnast (kvaliteedikontrollid). “Lähetuse töötajad said suuremat kasu Exceli õppest, kvaliteediosakond sai jällegi rohkem juurde enesekindlust üldiseks arvuti kasutamiseks ning samuti ka Exceli kasutamise oskust,” toob Mozessov välja koolitusest tõusnud kasu ettevõttes osakondade kaupa “Lähetuse osakond kasutab väga palju Excelit igapäevaselt,” tutvustab ettevõtte koolitaja ja toob välja, et kui varasemalt kasutati kopeerimiseks hiirt ehk ajamahukamat varianti, siis peale koolituse läbimist kasutatakse kopeerimiseks kiiremat ja mugavamat võimalust ehk vastavat käsklust klaviatuuril.
“Tänu sellele koolitusele avanes ühel kvaliteediossakonna töötajal võimalus kandideerida osakonda, kus ta vajab Exceli tabeli erinevaid kasutusviise, milliseid oskusi omandas ta just sellel koolitusel.”
Hetkel kuum
Mozessov tunnistab samas, et kõigile koolitus väga hästi siiski ei sobinud. “Koolitus oli natuke raske neile, kelle senine arvutikasutamine on piirdunud internetist uudiste lugemisega. Nende paari töötaja jaoks oli tempo liiga kiire.”
Läheb kokku plaanidega
Ettevõttes ollakse rahul ka koolituse ajastusega. “Järgmise viie aasta strateegia on meil väga tugevalt seotud üha suurema ja suurema digitaliseerimisega. Seega sobis antud koolitus juba ajastatuse mõttes meile väga hästi, et alustada digiõppe võimaldamist kõigile soovijatele,” ütleb Lagle Mozessov, jättes täpsema info ettevõtte digiplaanide osas siiski saladuseks.
Kõnealused plaanid ei puuduta aga DigiABC koolitust – ta kinnitab, et kuna kõik, kes ettevõttes soovi avaldasid, said koolitusel osaleda, ei ole ettevõttel plaanis seda koolitust firma töötajatele enam organiseerida.
Tänu heale korraldusele ei põhjustanud koolitus Mozessovi sõnul ka märgatavaid häireid ettevõtte igapäevatöös, sest koolitused ajastati rahulikumale perioodile ja ka koolitajad olid paindlikud ajakava suhtes.
“Näiteks eestikeelsed koolitused jagasime ära viie päeva peale, mis teeb ühele grupile 3,15 tundi koolitust päevas. Kuna meil oli nädalas kaks gruppi, siis üks grupp käis koolitusel hommikupoole ja teine pärast lõunat. Selline korraldus aitas kaasa töö sujumisele ja ei tekitanud probleeme.”
Seotud lood
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.
Enimloetud
Viimased uudised
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Üritused
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele