Tööstusautomaatika kasutamises ei ole tänasel päeval enam midagi uut ja innovaatilist, kuid ometigi on selles vallas veel palju vajakajäämisi. Suurimaks probleemiks erinevatel tootmisettevõtetel on aga ennekõike tööstusautomaatika programmeerimine.

- Raasiku Elektri tegevjuht Kristo Kaugija
- Foto: Raasiku Elekter
Raasiku Elektri tegevjuht Kristo Kaugija on aga võtnud sihiks selles vallas midagi muuta ning just selle tarbeks löönud käed Electromatix’iga, et hakata pakkuma täislahendust. „Kui senimaani oleme meie klientidele väljastanud ainult elektrikilpe, siis nüüd saame pakkuda ka kilpide programmeerimist,“ ütleb Kaugija.
„Nägime ettevõttele laekuvates päringutes, et sellise teenuse järgi on reaalne vajadus. Kui vanasti pidime inimesi mujale suunama, siis nüüdsest saame kogu asja pakkuda nii-öelda maja siseselt ja enam ei pea klient mööda erinevaid ettevõtteid jooksma, et leida endale see sobiv lahendus.“
Kristi Tölp, kes omab pikaajalist tööstusseadmete programmeerimise kogemust mitmes erinevas valdkonnas ütleb, et Electromatix meeskonna jaoks on oluline pakkuda just „rätsep“ lahendust. „Enamasti vaadatakse tööstusautomaatika programmeerimist kui massilise töö tegemist ja just seetõttu tekivad sisse ka vead, millele algselt ei osata tähelepanu pöörata. Meie ühine kompetents võimaldab pakkuda tööstusautomaatika täislahendust, alates projektist, programmeerimisest ja automaatikaseadmete paigaldamisest kuni käivitamiseni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Paneme automaatikakilbid tegema seda, milleks need on tellitud ja mis peaks olema nende peamiseks ülesandeks, võttes vahelt ära ebavajalikud protsessid, et tõsta tootmise efektiivsust,“ lisab Kaugija lõpetuseks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.