Karl Taklaja: droonid on uus reaalsus, kuid Eesti valmisolek alles kujuneb
Viimaste nädalate drooniintsidendid Eesti lähistel on tõstatanud küsimuse, kui valmis me oleme olukorraks, kus sõjalise otstarbega võõrad droonid satuvad meie õhuruumi. Elektroonikaettevõtte Rantelon üks omanikke ja juht Karl Taklaja selgitas Äripäeva raadiole, et Eesti liigub droonitõrjes õiges suunas, kuid kiire eskalatsiooni korral ei pruugi kõik vajalikud eeldused veel olemas olla.
Seotud lood
KrattWorks kasvas mõne aastaga drooniarendusest tootmisettevõtteks. Ettevõtte ühe asutaja ja juhatuse liikme Mattias Luha sõnul ei ole Euroopa droonitööstuse suurim probleem mitte tehnoloogia puudumine, vaid võimekus seda kiiresti ja suures mahus toota – keskkonnas, kus tarneahelad, regulatsioonid ja sõjalised vajadused muutuvad kiiremini kui ükski hanketsükkel.
Eesti kaitsetehnoloogiaettevõtte Frankenburg Technologiesi koostöö maailma ühe suurima lennuki- ja kaitsetööstuskontserniga Airbus vähem kui aastaga tulemusteni. Tänaseks on jõutud esimese eduka lennukatse ja sihtmärgi ründamiseni.
Tulekul ka droonitõrjerakettide katsetused Ukrainas.
Lõuna-Korea kaitsetööstuskontsern Hanwha Aerospace ja Eesti droonitõrjesüsteemi arendaja Frankenburg Technologies sõlmisid vastastikuse mõistmise memorandumi, mille eesmärk on arendada soomukitele mõeldud droonitõrjesüsteeme.
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Enimloetud
1
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele