Frankenburg sõlmis Hanwhaga lepingu droonitõrjesüsteemide arendamiseks
Lõuna-Korea kaitsetööstuskontsern Hanwha Aerospace ja Eesti droonitõrjesüsteemi arendaja Frankenburg Technologies sõlmisid vastastikuse mõistmise memorandumi, mille eesmärk on arendada soomukitele mõeldud droonitõrjesüsteeme.
Lõuna-Korea kaitsetööstuskontsern on sõlminud varasemalt koostöölepped mitme Eesti ettevõttega, nüüd lisandus nendega ka Frankenburg.
Foto: Hanwha
Kokkulepe allkirjastati Riyadhis toimuval rahvusvahelisel kaitsetööstuse messil World Defense Show 2026. Allkirjastamistseremoonial osalesid Hanwha Aerospace’i maasüsteemide ärigrupi juht Dong-hyeon Kim ja Frankenburg Technologiese tegevjuht Kusti Salm.
Lõuna-Korea kaitsetööstusettevõte Hanwha Aerospace ja Eesti masinaehitusfirma Go Craft sõlmisid vastastikuse mõistmise memorandumi, mille arendada kohalikku hooldusvõimekust ja tugevdada Eesti riigikaitse varustuskindlust. Koostöö keskmes on Eesti kaitseväele tarnitavad mitmikraketiheitjad Chunmoo.
Robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ning juhtiv ülemaailmne lennundus- ja kaitsetööstusettevõte Hanwha Aerospace allkirjastasid koostööleppe mehitamata lahingumasinate ja teiste maismaa robootikasüsteemide arendamiseks ja turustamiseks.
Briti kaitsetööstusettevõte Babcock ja Eesti ettevõte Frankenburg Technologies alustasid koostööd uue merel kasutatava droonitõrjesüsteemi arendamiseks. Lepiti kokku ühisarenduses, mis keskendub soodsale ja konteineripõhisele lahendusele tõrjumaks ründedroone, mille kasutus lahinguväljal on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud.
Välismeedia väitel kaasas odavate õhutõrjerakettide arendaja Frankenburg Technologies ettevõttesse 50 miljoni dollarit, sõltumatut kinnitust väitele pole Tööstusuudised saanud.
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.
Kui varem oli investeeringutel suur osa eurotoetustel, siis nüüd on rahapaigustuste trend üha selgemalt tootmismahu, automatiseerimise, ekspordi ja taristu loogika järgi.