• 02.01.19, 14:04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Keda ei puuduta sisserände kvoot?

Kui Eestis peaks sisserände piirarv täis saama, siis sellele vaatamata on ettevõtjatel endiselt võimalusi leida välismaalastest töötajaid.
Kõik välismaalased ei lähe sisserände kvoodi alla. Selline eelis on näiteks idufirmadel.
  • Kõik välismaalased ei lähe sisserände kvoodi alla. Selline eelis on näiteks idufirmadel. Foto: Sakala/Scanpix
Kolmapäeval teatas politsei- ja piirivalveamet, et elamisloa taotlusi ettevõtluseks ja töötamiseks on esitatud 2019. aasta sisserände piirarvust rohkem.
2018. aasta lõpu seisuga oli politseile esitatud 1300 elamisloa taotlust Eestis töötamiseks ja ettevõtlusega tegelemiseks. Koos kolmapäeva jooksul lisandunud taotlustega on politsei- ja piirivalveameti menetluses rohkem kui 2019. aastaks kehtestatud sisserände piirarvu jagu taotlusi.
Aasta lõpus kehtestas valitsus 2019. aasta sisserände piirarvuks 1315. Sisserände piirarvuga reguleeritakse elamislubade hulka, mis antakse välismaalastele siin töötamiseks, ettevõtluseks ja välislepingu alusel Eestis elamiseks.
Samas ei arvestata sisserände piirarvu hulka kõiki. Toome välja erandid:
1) eestlane;
2) Eesti kodaniku, eestlase ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase abikaasa, kellele antakse elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde;
3) Eesti kodaniku, eestlase ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase alaealine ja täisealine laps, vanem ja vanavanem ning eestkostetav, kellele antakse elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde;
4) välismaalane, kellele antakse elamisluba õppimiseks;
5) välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil tingimusel, et tal on selleks erialane ettevalmistus, või õppejõuna Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;
6) välismaalane, kellele antakse elamisluba kriminaalmenetluses osalemiseks;
7) välismaalane, kellele elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve ja kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole pärast nimetatud tähtaega lahkunud elama mõnda teise riiki;
8) Ameerika Ühendriikide kodanik;
9) Jaapani kodanik;
10) välismaalane, kellele on elamisluba antud, arvestades sisserände piirarvu täitumist, ja kes ei ole pärast seda lahkunud elama mõnda teise riiki;
11) välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, kui ta taotleb elamisluba mis tahes alusel;
12) välismaalane, kellele on antud elamisluba punktis 2 või 3 nimetatud alusel, kui ta taotleb elamisluba mis tahes alusel;
13) välismaalane, kellele antakse elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks;
14) välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal;
15) välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes;
16) välismaalane, kellele antakse elamisluba ettevõtluseks seoses iduettevõtlusega;
17) välismaalane, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina;
18) välismaalane, kellele antakse välismaalaste seaduse alusel tähtajaline elamisluba töötamiseks tippspetsialistina.
Allikas: välismaalaste seadus

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.11.24, 16:24
Mida tuleks teada ESGst, et turul püsida?
ESG juhtimine on vajalik nii suurettevõtetele kui ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. ESG eesmärke, strateegiaid, arengut ja raporteid küsivad partnerid, kliendid, pangad ja regulaatorid. Kuidas ESG abil oma riske ja võimalusi leida?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele