Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas ettevõtetel on ikka tööjõudu vaja?
Liigagi tihti on ettevõtted üllatunud, kui töökäte puudusele lahendust pakutakse.
Mind ajendas kirjutama Äripäeva juuni Tööstusuudiste erilehes ilmunud artikkel “Tööjõuprobleemi mõju laieneb”. Artiklis räägitakse taas muu hulgas tööjõu nappusest Eestis.
Nordic Personal on tööjõurendi valdkonnas tegutsenud 2017. aasta juulist ehk ajast, mil Euroopa Liit andis viisavabaduse Ukraina kodanikele. Oleme oma tegevusaja jooksul pidevalt jälginud tööjõuteemalisi kajastusi ajakirjanduses ning võtnud ka kontakti tööjõu puuduse üle kaebavate ettevõtetega. Liigagi tihti on ettevõtted üllatunud, kui töökäte puudusele lahendust pakutakse. Ettevõtted vastavad, et sellist vajadust praegu siiski pole või ei ole riigi poolt kehtestatud seadusi järgides tööle hakkava renditöötajast välismaalase rakendamine nendes ettevõtetes majanduslikult mõttekas.
Sõnad ja teod ei lähe kokku
Vägisi jääb mulje, et ettevõtjate jaoks on see pigem võimalus mingil teemal ajakirjanduses kaasa rääkida, kuid tööjõupuudus tegelikult ei vaeva. Online-keskkondades tööjõudu otsivate ettevõtete puhul oleme aga täheldanud, et kuigi erinevatele ametikohtadele vajatakse kohusetundlikke ja oskustega töötajaid, ei lähe kuulutuses märgitud palganumber ja tegelik palganumber omavahel kokku. Ehk paraku ollakse jätkuvalt valmis maksma vaid miinimumpalgale lähedast töötasu.
Transpordi valdkonnas oleme kokku puutunud ettevõtetega, kellel oleks küll tööjõudu vaja, aga läbirääkimistele asudes selgub kurb tõsiasi, et osa töötasust soovitakse maksta n-ö ametlikult ja teine osa päevarahadena. Tundub, et selline muster on laialt levinud.
Tööjõudu vajavatele ettevõtetele on suureks probleemiks saanud riigi miinimumpalga nõue välismaalaste palkamisel. See on kõigis sektorites sama ja seab ettevõtte raske valiku ette ning sunnib kasutama ebaseaduslikku tööjõudu. Siin võiks lahendus olla juba ka valitsuse tasandil välja öeldud mõte kehtestada välismaalastele vähemalt sektoripõhine keskmine töötasu.
Sarnaselt kohaliku tööotsijaga, oskab ka näiteks Ukraina kodanik võrrelda, kes teeb talle parema palgapakkumise, pakub pikemat töösuhet ning organiseerib kohalikest seadustest tulenevalt korraliku majutuse jne. Miinimumpalk ei motiveeri ka välisriigi kodanikku siia tööle tulema. Ta tuleb selleks, et teenida võimalikult palju ning siis kodumaale naasta.
Välistööjõule kõva konkurents
Kõik me teame, et Eesti demograafiline olukord läheb kahjuks järjest kurvemaks. Tööjõuturult lahkub igal aastal rohkem inimesi, kui sinna siseneb. See omakorda tähendab, et välistööjõule pole alternatiivi.
Lisaks sellele näeme tööjõupuuduses kannatavate riikide omavahelist kasvavat konkurentsi. Ukraina tööjõule konkureerivad Poola, Saksamaa, Leedu, Läti ja ka värskelt lisandunud Bulgaaria. Iisraeli valitsus on Ukraina valitsusega sõlminud tööjõu osas lausa koostööleppe.
Kui Eesti ettevõtja kaua mõtleb, siis pole tal varsti enam kedagi tööle võtta ka väljastpoolt, sest teiste riikide ettevõtjad on aru saanud, et kes ees, see mees.
Autor: Indrek Leevald, Nordic Personal OÜ juhatuse liige
Seotud lood
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele