Autor: Mait Kraun • 4. mai 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sellel nädalal olid toorainete seas suurimad langejad tsink (-4 protsenti), nikkel (-3,3 protsenti) ja vask (-2,1 protsenti). Tonnihinnad olid reedeks vastavalt 3003, 13 763 ja 6820 dollarit.

Paremini läks alumiiniumil, mille tonnihind tõusis nädalaga 1,2 protsenti, 2283 dollarini. Alumiinium hakkas eelmisel nädalal kiiresti kukkuma, sest USA teatas, et võib Venemaa tootja Rusali vastaseid sanktsioone leevendada.

Goldman Sachs teatas sellel nädalal, et toorainete osas on nad positiivselt meelestatud ning vase hind peaks tänavu jõudma 8000 dollarini tonnist. Maailma Kullanõukogu aga teatas, et nõudlus kollase metalli järele oli esimeses kvartalis viimase kümnendi madalaim.

Goldman: toorainete tulevik saab olema helge

Nüüd on jälle turvaline toorainetesse investeerida, teatas investeerimispank Goldman Sachs.

Pärast pikka kümnendit, kus tootlused on olnud madalad, on toorainete perspektiiv ajalooliselt väga hea, ütlesid panga analüütikud teisipäeval saadetud kirjas. Globaalse nõudluse paranemine on tulnud ajal, mil varud vähenevad ning mitmeid aastaid on tehtud sektorisse vähe investeeringuid. See võib tähendada, et kõrgemad hinnatasemed jäävad.

Vase hind hakkab tõusma?

Pank prognoosib, et Brenti toornafta hinnad jõuavad juuliks 82,5 dollarini barrelist ning vask tõuseb detsembriks 8000 dollarini tonnist. Mõlemad tooraine tõusupotentsiaal on ka järgmisel aastal hea, teatasid analüütikud eesotsas Jeffrey Currie ja Damien Courvaliniga.

„Toorained on 2018. aasta parim varaklass,“ nentisid nad. „Viimase kümnendi kehv tootlus on selja taha jäänud. Tänavu on toorained pakkunud 7protsendilist tootlust, aktsiad on tõusnud samal ajal 1 protsendi."

Investorid on olnud hinnatõusu osas skeptilised, sest hinnad hakkasid 2011. aastal kiiresti kukkuma.

Tooraineid peaks toetama ka tõusvad intressimäärad, lisasid nad. Need vähendavad teiste varade atraktiivsust ning suurendavad vajadust portfelli hajutamiseks.

Maailma kullanõudlus kümnendi põhjas

Globaalne kullanõudlus langes esimeses kvartalis viimase kümnendi madalaimale tasemele, kirjutab MarketWatch.

Eelkõige vähenes nõudlus kullakangide ja kullaga tagatud börsil kaubeldavate fondide järele, teatas Maailma Kullanõukogu (WGC) neljapäeval.

Nõudlus langes esimeses kvartalis 973 tonnini, mida on 7 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Kogu investeerimisnõudlus langes lausa 27 protsenti, 287 tonnini. Viimati oli nõudlus nii madal 2008. aastal.

„Elavneva majanduse ja madalal püsiva kulla hinna tõttu langes US Mint Eagle’i müük esimeses kvartalis 59 protsenti (eelmise aasta sama ajaga võrreldes),“ teatas organisatsioon.

Müntide nõudlus väiksem

US Minti andmetest selgub, et aprillis müüdi kokku 4500 untsi American Eagle'i kuldmünte – see on 25 protsenti vähem kui mullu aprillis.

Kullafutuuride hind tõusis esimeses kvartalis vähem kui 1,4 protsenti. Kolmapäeval langes hind 1305 dollarile untsist, mis on madalaim tase alates 1. märtsist.

Globaalne kullakangide ja müntide nõudlus langes 15 protsenti, 255 tonnini, selgub WGC raportist. Hiina nõudlus kukkus 26 protsenti, 78 tonnini.

Kulla hind langes nädalaga 0,5 protsenti ja unts maksab 1310 dollarit. Hõbe langes 0,6 protsenti, 16,4 dollarini untsist

Teistest toorainetest odavnes tina 0,9 protsenti ja tonn maksab 21 240 dollarit. Pallaadium ja plaatina odavnesid kumbki vastavalt 1,9 ja 0,9 protsenti. Untsihinnad maksavad 964 ja 900 dollarit.

Nafta püsib stabiilne

Nafta- ja kütuseturul sellel nädalal erilisi arenguid ei toimunud. WTI toornafta kallines 1,2 protsenti ja Brent kaotas 0,6 protsenti. Kummagi barrel maksab vastavalt 68,77 ja 74,03 dollarit.

Bensiini maailmaturu hind langes 0,7 protsenti, 706 dollarini tonnist. Diislikütus odavnes 1,5 protsenti ja tonn maksab 653 dollarit. Maagaas kallines 0,4 protsenti, 3,91 dollarini ühe briti soojusühiku kohta.