Ettevõtlussektori kogukasum oli 2017. aasta II kvartalis 827 miljonit eurot, mis oli 22% suurem kui aasta varem samal ajal, teatab statistikaamet. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid veonduse ja laonduse ning tööstusettevõtted.

- Elektroonikatööstuse Incap tootmine Saaremaal.
- Foto: Incap Electronics
Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga suurenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid veonduse ja laonduse ning tööstusettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim kinnisvara- ning info- ja sideettevõtted.
Ettevõtted müüsid 2017. aasta II kvartalis kaupu ja teenuseid 14,0 miljardi euro eest, mis oli 10% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandusettevõtete müügitulu suurenes 9%, mõjutatuna põhiliselt müügitulu suurenemisest hulgikaubanduses. Kasvu toetasid ka jae- ja sõidukikaubandus. Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu suurenes varasema aasta II kvartaliga võrreldes 4%.
Ettevõtete kulud suurenesid eelmise aasta sama ajaga võrreldes 10%. Ka tööjõukulud suurenesid 10%. Tööga hõivatud isikute arv suurenes 4% ja töötatud tundide arv 2%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli hõivatu kohta keskmiselt 5890 eurot kvartalis ehk 9% rohkem kui 2016. aasta II kvartalis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ettevõtete investeeringud pöördusid tänavu aasta alguses kasvule. Ettevõtted investeerisid 2017. aasta II kvartalis 636 miljonit eurot, mis on 27% rohkem kui aasta varem samal ajal. Investeeriti peamiselt masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse ja ehitistesse. Suurimad investeerijad olid veonduse ja laonduse, kaubandus- ning töötleva tööstuse ettevõtted, kes tegid kokku üle poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga suurenesid kõik investeeringud, neist enim investeeringud transpordivahenditesse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.