Uut pakendiaktsiisi kehtestades tahab riik tarbijatelt saada täiendavad 20 miljonit eurot lisaraha, kuid vastu ei paku midagi, kirjutab alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Triin Kutberg Äripäevas.

- Triin Kutberg
- Foto: Erakogu
Rahandusministeerium on koostanud pakendiaktsiisi seaduse muutmise eelnõu, millega kehtestatakse täiendav aktsiis praegusele tootjavastutussüsteemil põhinevale pakendiaktsiisile. Kehtiv tootjavastutuse põhimõte tähendab, et tootja vastutab toodetest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise eest ning kannab sellega seotud kulud. Uut aktsiisi kehtestades tahab riik tarbijatelt saada täiendavad 20 miljonit eurot lisaraha, kuid vastu ei paku midagi.
Riik on jätnud tähelepanuta, et ettevõtjad kulutasid juba 2015. aastal tootjavastutusorganisatsioonide kaudu pakendite kokkukogumiseks ja keskkonnahoiuks 12,2 miljonit eurot. Rahandusministeerium on aga uues eelnõus keskendunud kitsalt asjaolule, et senine süsteem ei täida riigikassat. Seetõttu ei ole plaanitav pakendiaktsiis suunatud keskkonna mõjutamisele vaid omab üksnes raha kogumise eesmärki.
Milleks pakendid?
Pakendit on tarvis toote kaitsmiseks, transportimiseks ning toiduhügieeni tagamiseks. Pakendimassi on võimalik vähendada seal, kus pakend kannab mõnda muud eesmärki. Rahandusministeerium ei ole analüüsinud, millistes valdkondades toimub ülepakendamine ehk millist sektorit mõjutada soovitakse. Kuigi ettevõtjad on rahandusministeeriumile edastatud päringus selle vastu huvi tundnud, on ministeerium jätnud päringule vastamata. Kummaline käitumine organisatsiooni suhtes, kelle liikmetelt plaanib riik lausa kümme protsenti uuest maksust kokku koguda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööstusettevõtte tööprotsesside edukus algab töökindlatest ja vastupidavatest seadmetest. Lahendused, mis taluvad äärmuslikke töötingimusi ning toetavad kiiret ja täpset andmetöötlust, muudavad igapäevaprotsessid sujuvamaks ja efektiivsemaks. Tööstusseadmed aitavad vähendada seisakuid, tõsta tootlikkust ja kindlustada tööprotsesside sujuvuse ka karmides oludes ‒ olgu tegemist laohalduse, tootmise, toodete etiketeerimise või andmesisestuse ja -vahetusega.