Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pakendimaks võetakse tarbija taskust
Uut pakendiaktsiisi kehtestades tahab riik tarbijatelt saada täiendavad 20 miljonit eurot lisaraha, kuid vastu ei paku midagi, kirjutab alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Triin Kutberg Äripäevas.
Rahandusministeerium on koostanud pakendiaktsiisi seaduse muutmise eelnõu, millega kehtestatakse täiendav aktsiis praegusele tootjavastutussüsteemil põhinevale pakendiaktsiisile. Kehtiv tootjavastutuse põhimõte tähendab, et tootja vastutab toodetest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise eest ning kannab sellega seotud kulud. Uut aktsiisi kehtestades tahab riik tarbijatelt saada täiendavad 20 miljonit eurot lisaraha, kuid vastu ei paku midagi.
Riik on jätnud tähelepanuta, et ettevõtjad kulutasid juba 2015. aastal tootjavastutusorganisatsioonide kaudu pakendite kokkukogumiseks ja keskkonnahoiuks 12,2 miljonit eurot. Rahandusministeerium on aga uues eelnõus keskendunud kitsalt asjaolule, et senine süsteem ei täida riigikassat. Seetõttu ei ole plaanitav pakendiaktsiis suunatud keskkonna mõjutamisele vaid omab üksnes raha kogumise eesmärki.
Milleks pakendid?
Pakendit on tarvis toote kaitsmiseks, transportimiseks ning toiduhügieeni tagamiseks. Pakendimassi on võimalik vähendada seal, kus pakend kannab mõnda muud eesmärki. Rahandusministeerium ei ole analüüsinud, millistes valdkondades toimub ülepakendamine ehk millist sektorit mõjutada soovitakse. Kuigi ettevõtjad on rahandusministeeriumile edastatud päringus selle vastu huvi tundnud, on ministeerium jätnud päringule vastamata. Kummaline käitumine organisatsiooni suhtes, kelle liikmetelt plaanib riik lausa kümme protsenti uuest maksust kokku koguda.
Loe pikemalt Äripäevast.
Seotud lood
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.
Enimloetud
1
2
“Kestlikkusega ei saa ka liiale minna”
5
Viimased uudised
Täiendatud VKG kommentaariga!
Ettevõtte juht: “Meil on tegelikult väga head ärid”
Üritused
Hetkel kuum
“Kestlikkusega ei saa ka liiale minna”
Esimesed kuud on olnud intensiivsed: esimeses kvartalis ei realiseerunud kahjuks ka mitme suurema kliendi müügiprognoosid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele