Riigikogu majanduskomisjon arutab tänasel avalikul istungil huvigruppidega energiamajanduse arengukava aastani 2030.

- Kristen Michal
- Foto: Raul Mee
Majanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on arengukava elluviimiseks oluline luua erasektorile seadusandluse ja maksupoliitikaga atraktiivne investeerimiskeskkond. „Riik sekkub vaid läbipaistva ja õiglase turukeskkonna kindlustamiseks ning energiatõhususe saavutamiseks, näiteks hoonetes ja transpordis. Riigi põhitegevuseks jääb energiajulgeolekuga seotud taristu arendamine ning varustuskindluse tagamine,“ ütles Kokk riigikogu pressiteates.
Kokk selgitas, et arengukava eesmärk on tagada Eestis pidev ja piisav energiavarustus ning taastuvenergia osatähtsuse kasv, pidades samas oluliseks energiavarustuse ning -tarbimise säästlikust.
Eesti energiapoliitika arengukavas lähtutakse sellest, et tarbijatele oleks tagatud mõistliku hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, et keskkonnamõjud oleksid aktsepteeritavad ning et see oleks kooskõlas Euroopa Liidu pikaajalise energia- ja kliimapoliitikaga. Samuti peab energiamajanduse arenguplaanide rakendamine olema majandusliku konkurentsivõime poolest kõige kasulikum. Veel määrab uus kava lähtekohad taastuvenergia ja energiasäästu tegevuskavadele ning hoonete renoveerimise visioonile.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Majanduskomisjoni liikme Kristen Michali sõnul on Eesti kasvatanud kogu taasiseseisvumise aja oma energiasõltumatust, olles 7,4 protsendiga kõige energiasõltumatum riik Euroopa Liidus 2015. aastal.
„Tulevikus toodetakse Eestis lisaks elektrile ja soojusele ka transpordikütuseid ning energiakasutus saab tõhusam. Energiajulgeolekut tagab kava 50 protsendiline taastuvenergia eesmärk aastaks 2030, sest see võimaldab kasutada enam kodumaiseid energiaallikaid ja vähendada energiaimporti,“ ütles Michal.
Istungil teevad ettekande majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001