• 14.03.17, 18:36
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Toiduliit: toidumaksude kehtestamine vajab avalikku arutelu

Toidumaksud puudutavad tulevikus kõiki tarbijaid ning seetõttu ei tohiks nende rakendamist arutada ainult suletud kabinetiuste taga, ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
Sirje Potisepp
  • Sirje Potisepp Foto: Tööstusuudised.ee
„Veel loetud kuud tagasi polnud mul aimugi, et meil on põhjust korraldada tänavu selline konverents, sest eelmise valitsuse selge seisukoht oli toidumaksude osas eitav,“ ütles Sirje Potisepp pressiteates. „Ometigi peame toidumaksudest rääkima, sest praegusel valitsusel on kavas kiirkorras kehtestada maks teatud magustatud jookidele. Kuivõrd valitsus pole veel otsustanud, siis on tänase konverentsi lähteidee toetada toidumaksude teemal laiema avaliku arutelu teket.“
Potisepa sõnul on Euroopa Liidu tasemel kõik liikmesriigid välja töötamas tegevuskavasid toidukaupade suhkru, soola ja rasvasisalduse vähendamiseks.
„Suhkrusisalduse vähendamiseks ei ole vaja toidukaupu maksustada ja seeläbi toidu niigi kasvavat hinnataset veelgi tõsta. Kui valitsusel on vaja makse kehtestada eelarve täitmiseks, siis nii tulekski öelda, mitte varjuda inimeste tervist puudutavate argumentide taha. Vajame tõsist, argumenteeritud ja faktidega varustatud diskussiooni. Me ei pea leppima poliitikatega, kus veenva tõestuseta tehakse otsuseid, mis puudutavad tarbija rahakotti ning laastavad kordamööda erinevaid majandussektoreid ja seda väikesele siseturule toetuvas Eesti majanduses,“ ütles Potisepp. 
Täna toimus toiduliidu eestvedamisel tervise- ja maksukonverents „Kuidas Eesti vormi saada?“, kus mitmed oma ala asjatundjad Euroopast ja Eestist diskuteerivad, kas ja kuidas saab poliitika mõjutada inimeste tervisekäitumist. Kohal olid esindajad Taanist, Belgiast ja Soomest, kes annavad ülevaate toidumaksude mõjust tarbijatele, tööstustele ja riigile.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.01.25, 16:09
Kas elektriauto ja hübriidajamiga sõiduk saavad olla samas hinnaklassis?
Saavad, vähemasti uue Opel Frontera näitel, mille korral on hübriidajamiga sõiduki (GS-varustuses) ja soodsaima täiselektrilise versiooni hinnaerinevuseks vaid 900 eurot. Kui te ei usu, siis minge ja uurige lähimas Opeli esinduses ise järele. Lisaks leiate sealt teisegi Opeli linnamaasturite alase uudise, milleks on auhinnatud Grandlandi teine põlvkond.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele