Eesti tööstus areneb digitaliseerimise ja nutikuse kasvu kaudu

Eesti on maailmas tuntud nutiriigina, kuid tööstuse valdkonnas on meil veel nutikate lahenduste leidmisel arenguruumi. Arvestades Eesti ühiskonna arengutrende, eesotsas rahvastiku vananemise ning tööealiste inimeste osatähtsuse langusega, on selge, et meil tuleb tööstuses leida lahendusi, mis oleksid vähem tööjõumahukad. Seda saab teha peamiselt läbi senisest suuremas mahus digitaliseerimise.

Tööstuse digitaliseerimine kannab tegelikult mitut eesmärki. Nagu mainitud, aitab see kaasa tööjõuvajaduse langusele, kuid samas ka kõrgema palgaga töökohtade loomisele ning kasumlikkuse kasvule. Luues seeläbi võimaluse investeerida senisest enam tootearengusse ja tootmisesse. Tegemist on konkurentsieelisega, mis aitab Eesti tööstusel kasvada.

Eestlased on läbi sajandite olnud nutikate lahenduste otsijad ning leidjad. Sama ka uute võimaluste ja vanade harude integreerimisel. Üks võimalus, mis haakub hästi juba mainitud tööstuse digitaliseerimisega, on tööstuse ja IKT-sektori senisest suurem koostöö. Miks mitte viia senisest enam iduettevõtteid kokku tööstussektoriga?

Mul oli mõned nädalad tagasi võimalus külastada Mustamäel opereerivat ettevõtet Starship Technologies, kes on maailma juhtiv robotkullerite tootja. Tegemist on suurepärase näitega ettevõttest, kes suudab kombineerida mitu haru ning olla oma valdkonna eestvedaja kogu maailmas. Seda vaatamata nende asukohamaa väiksusele – nutikad lahendused võimaldavad Eesti piirest välja murda. Starshipi pakutavad kullerid võivad lähitulevikus meie igapäevaelu üsna suurel määral muuta.

Targad lahendused vajavad haritud tööjõudu

Selleks, et tööstussektor nutikaid lahendusi kasutada saaks, on vaja nutikaid inimesi. Vajalike oskuste ja teadmistega inimeste olemasoluks peavad riik ja ettevõtjad tegema rohkem koostööd. Just ettevõtjatelt peab tulema sisend, milline on nende tööjõuvajadus täna ja pikemas perspektiivis, et riik saaks vajalikke inimesi koolitada. See tähendab seda , et nii meie kõrg- kui ka kutseharidus peavad arvestama tööturu reaalse vajadusega, ning seda, et õppekavad peavad vastama ettevõtjate vajadustele.

Ka uue valitsuse koalitsioonilepingus on tööandjate osaluse suurendamine õppekavade sisu ja tulemuste kujundamisel tähtsal kohal. Meenub kunagine riigikogu Keskerakonna fraktsiooni väljasõit Paidesse, kus asub Järvamaa Kutsehariduskeskus. Külastasime väljasõidul ühte Paide ettevõtet ning rääkisime probleemidest ja töökohtadest. Jutu käigus mainis ettevõtte juht, et ta hea meelega laiendaks tootmist, kuid vastavat tööjõudu ei ole lihtsalt piisavalt saada. Küsisime, et Teil on ju siinsamas kutsehariduskeskus, kas sealt ei oleks võimalik saada vastavat tööjõudu. Vastus oli, et jah, neil on olemas üldkeevituse eriala, aga tal oleks vaja spetsiifilisemate oskustega töötajaid ning hariduskeskus ei ole nõus õppekava muutma. Tulemuseks on üldkeevituse eriala lõpetajad, kellel ei ole Paides tööd ja samal ajal hulk loomata jäänud töökohti.

Haridussüsteem vajab muutmist ning tööstuse seisukohalt tuleks tõenäoliselt alustada kutse- ja insenertehnilise õppe populariseerimisest. Sektor vajab lihtsalt senisest enam insenertehniliste oskustega töötajaid. Kui riik, aga ka ettevõtted ise ei populariseeri antud valdkonda piisavalt, oleme peagi olukorra ees, kus enamus oskustööjõust tuleb tuua sisse välismaalt.