28. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti majandus ei saa kasvada ilma tööstuse arenguta. Paraku on tööstussektori arengu ees mitmed takistused, mis meie väljavaateid piiravad. Kui vaatame töötlevat tööstust, mis on Eesti jaoks nii ajalooliselt kui ka tänapäeval väga olulise tähtsusega, siis antud haru moodustab märkimisväärse osa SKPst ning pakub tööd 121 000 inimesele. Kahjuks on tegemist aga ka sektoriga, mille lisandväärtus töötaja kohta jääb muu Euroopa keskmisest rohkem kui kaks korda väiksemaks. Eesti majanduse kasvama panemise nimel on meil vaja tööstussektori loodava lisandväärtuse märkimisväärset kasvu.

Selle eesmärgi on Eesti endale ka valmivas tööstuse rohelises raamatus seadnud. Sihtide seadmine on kahtlemata vajalik, kuid sihid ilma reaalsete ettevõtmisteta meid soovitud tulemustele lähemale ei vii. Nende saavutamiseks on vaja valitsuse, ettevõtjate ja haridussüsteemi vahelist koostööd.

Nutikam tööstus tagab paremad tulemused

Eesti on maailmas tuntud nutiriigina, kuid tööstuse valdkonnas on meil veel nutikate lahenduste leidmisel arenguruumi. Arvestades Eesti ühiskonna arengutrende, eesotsas rahvastiku vananemise ning tööealiste inimeste osatähtsuse langusega, on selge, et meil tuleb tööstuses leida lahendusi, mis oleksid vähem tööjõumahukad. Seda saab teha peamiselt läbi senisest suuremas mahus digitaliseerimise.

Tööstuse digitaliseerimine kannab tegelikult mitut eesmärki. Nagu mainitud, aitab see kaasa tööjõuvajaduse langusele, kuid samas ka kõrgema palgaga töökohtade loomisele ning kasumlikkuse kasvule. Luues seeläbi võimaluse investeerida senisest enam tootearengusse ja tootmisesse. Tegemist on konkurentsieelisega, mis aitab Eesti tööstusel kasvada.

Eestlased on läbi sajandite olnud nutikate lahenduste otsijad ning leidjad. Sama ka uute võimaluste ja vanade harude integreerimisel. Üks võimalus, mis haakub hästi juba mainitud tööstuse digitaliseerimisega, on tööstuse ja IKT-sektori senisest suurem koostöö. Miks mitte viia senisest enam iduettevõtteid kokku tööstussektoriga?

Mul oli mõned nädalad tagasi võimalus külastada Mustamäel opereerivat ettevõtet Starship Technologies, kes on maailma juhtiv robotkullerite tootja. Tegemist on suurepärase näitega ettevõttest, kes suudab kombineerida mitu haru ning olla oma valdkonna eestvedaja kogu maailmas. Seda vaatamata nende asukohamaa väiksusele – nutikad lahendused võimaldavad Eesti piirest välja murda. Starshipi pakutavad kullerid võivad lähitulevikus meie igapäevaelu üsna suurel määral muuta.

Targad lahendused vajavad haritud tööjõudu

Selleks, et tööstussektor nutikaid lahendusi kasutada saaks, on vaja nutikaid inimesi. Vajalike oskuste ja teadmistega inimeste olemasoluks peavad riik ja ettevõtjad tegema rohkem koostööd. Just ettevõtjatelt peab tulema sisend, milline on nende tööjõuvajadus täna ja pikemas perspektiivis, et riik saaks vajalikke inimesi koolitada. See tähendab seda , et nii meie kõrg- kui ka kutseharidus peavad arvestama tööturu reaalse vajadusega, ning seda, et õppekavad peavad vastama ettevõtjate vajadustele.

Ka uue valitsuse koalitsioonilepingus on tööandjate osaluse suurendamine õppekavade sisu ja tulemuste kujundamisel tähtsal kohal. Meenub kunagine riigikogu Keskerakonna fraktsiooni väljasõit Paidesse, kus asub Järvamaa Kutsehariduskeskus. Külastasime väljasõidul ühte Paide ettevõtet ning rääkisime probleemidest ja töökohtadest. Jutu käigus mainis ettevõtte juht, et ta hea meelega laiendaks tootmist, kuid vastavat tööjõudu ei ole lihtsalt piisavalt saada. Küsisime, et Teil on ju siinsamas kutsehariduskeskus, kas sealt ei oleks võimalik saada vastavat tööjõudu. Vastus oli, et jah, neil on olemas üldkeevituse eriala, aga tal oleks vaja spetsiifilisemate oskustega töötajaid ning hariduskeskus ei ole nõus õppekava muutma. Tulemuseks on üldkeevituse eriala lõpetajad, kellel ei ole Paides tööd ja samal ajal hulk loomata jäänud töökohti.

Haridussüsteem vajab muutmist ning tööstuse seisukohalt tuleks tõenäoliselt alustada kutse- ja insenertehnilise õppe populariseerimisest. Sektor vajab lihtsalt senisest enam insenertehniliste oskustega töötajaid. Kui riik, aga ka ettevõtted ise ei populariseeri antud valdkonda piisavalt, oleme peagi olukorra ees, kus enamus oskustööjõust tuleb tuua sisse välismaalt.

Rahvusvahelise tööjõu kaasamine on tegelikkuses niikuinii vajalik, sest juba täna on mitmes valdkonnas tööjõupuudus ning aja möödudes see vaid süveneb. Kuid me ei saa jääda lootma vaid riigivälisele tööjõule.

Siinkohal tuleb ära märkida ka inimeste ümberõppe võimalused. Kas meie eesmärk on saata tööturult kõrvale jäänud inimene esimesele tekkivale töökohale? Või tuleks nad põhjalikumalt ümber koolitada ning saata sinna, kus on reaalne vajadus?

Kuidas saame tööstussektorit kohe aidata?

Kui sobiliku tööjõu koolitamine ning vajalike õpisuundade populariseerimine on võrdlemisi aeganõudev protsess, mis kannab vilja tulevikus, siis leidub ka mitmeid meetmeid, millega saame tööstussektorit kiiremini aidata.

Üheks selliseks võimaluseks on teha maksuerisusi suure energiatarbimisega tööstusettevõtete jaoks, muutes seeläbi nende elektri- ja gaasihinna soodsamaks. Taoline idee on valitsuses arutelu all olnud ning loodan, et see mõte saab reaalsuseks.

Hetkel on Eesti tööstusettevõtted võrreldes naaberriikide konkurentidega ebasoodsas konkurentsiolukorras, sest suure energiaintensiivsusega tootmisele ei ole Eestis senini erisusi rakendatud. See pärsib minu hinnangul nii tegutsevate ettevõtete laienemist kui ka uusi investeeringuid Eestisse.

Üksikisiku tasandil tähendab suurtarbijate olemasolu ka mõistlikku hinda elektri võrguteenusele. Erisuste rakendamine võimaldaks vähendada kulutusi ning suurendada ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Leevendused energiamahukale tootmisele on Euroopa Liidus väga levinud.

Tööstuse areng toob ka Eesti majanduse arengu

Tööstussektor moodustab väga suure osa Eesti majandusest ning ekspordist. Kui otsime Eesti tööstuse kasvumootoreid, siis neidki tuleb otsida eelkõige eksportivate ettevõtete seast. Eesti jõukus nii täna kui ka tulevikus sõltub tööstussektori käekäigust. Seetõttu on tähtis, et  leiaksime lahendusi tööstuse arengul ees seisvatele takistustele.

Vajame haritud tööjõudu ja on oluline, et pööraksime enam tähelepanu meie enda ressursside väärindamisele, milleks on näiteks meie puit, toit ja põlevkivi. Muudame läbi nutikate lahenduste Eesti tööstuse kaasaegsemaks ning efektiivsemaks, samal ajal mitte kõrvale jättes ka looduskeskkonda.

Autor: Kadri Simson, majandus- ja taristuminister