20. jaanuar 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Börsiuudised: alumiiniumiturg on jõudnud pöördepunkti

Blogi autor Mait Kraun
Foto: Andres Haabu
Nädala börsiuudised: rauamaak käitub analüütikute sõnul veidralt; alumiiniumiturg on jõudnud pöördepunkti; ebakindlus OPECi kokkuleppe osas pani nafta hinna langema.

Rauamaak käitub „veidralt“

Rauamaagi hinnatõus on ekspertidel suu lahti jätnud. Tooraine tõusis selle nädala alguses kahe aasta kõrgeima tasemeni, vaatamata sellele, et pakkumine on kõrgem ning suur osa analüütikutest prognoosib hinnalangust, vahendab Bloomberg.

„Selline hinnakäitumine on meie jaoks üks suur pusle. Me ei saa aru, kuidas saab hind tõusta 81 dollarini, kui pakkumine nii suur on,“ ütles JSW Steeli tegevdirektor Seshagiri Rao. „Varude, pakkumise ja nõudluse vaatepunktist ei ole ühtegi põhjust, miks rauamaak peaks praegusele tasemele pidama jääma.“

Rauamaagi hind on viimase 13 kuu jooksul rohkem kui kahekordistunud. Põhjuseks on Hiina oodatust parem nõudlus, mis tugines valitsuse stimuleerimismeetmetele. Hinnatõus on jätkunud, vaatamata sellele, et madalamate kuludega tootjad on kaevandamist laiendanud. Rao sõnul on hinnatõusu taga spekulandid ning peagi kukub tonnihind 60 dollarini.

Ka Barclays ja Morgan Stanley on teatanud, et selline hinnatase ei saa kaua kesta. RBC Capital Markets avaldas, et hinnad pole jätkusuutlikud. UBS Group nimetas detsembris rauamaagi käitumist „veidraks“.

Rauamaagi hind tõusis nädalaga 1,3 protsenti ja tonn maksab 82,05 dollarit.

Alumiiniumiturg on jõudnud pöördepunkti

Globaalne alumiiniumiturg on pärast pikaajalist ülepakkumist lõpuks pöördepunkti jõudnud, sest Hiina tahab oma tootmismahte vähendada. Samuti ohustab alumiiniumitoodangut ka Trumpi protektsionistlik poliitika, vahendab Financial Times.

Alumiiniumituru ülepakkumine on viimastel aastatel USA tootjaid tublisti survestanud. Paljud olid sunnitud uksed sulgema, Hiina import ja tootmine aga tõusid. Nüüd tahab Hiina valitsus alumiiniumitoodangut piirama hakata, selgub ametlikest meediaraportitest.

Samal ajal ütles Donald Trumpi adminstratsiooni kaubandusministri nominent Wilbur Ross, et USA peab keskenduma tariifide kehtestamisele Hiina terase- ja alumiiniumitoodangu vastu.

„Alumiiniumiturg on jõudnud pöördepunkti,“ ütles konsultatsioonifirma CRU analüütik Eoin Dinsmore. „Kui ekspordile tekivad barjäärid ning Hiina vähendab oma tootmist, siis need kaks sündmust mõjutavad hindu märkimisväärselt.“

Alumiiniumi hind kallines nädalaga lausa 4,4 protsenti ja tonn maksis neljapäeva õhtuks Londoni metallibörsil 1834 dollarit. Tänavu on metall kallinenud ligi 10 protsenti. Goldman Sachs prognoosib, et Hiina tootmiskärbete jõustumisel võib hind tõusta 2000 dollarini.

Koksisüsi hind on uuel aastal langenud

Koksisüsi, mis oli suurte toorainete seas eelmisel aastal parima tootlusega, on uut aastat alustanud kesiselt. Nimelt on Hiina kaevandajad valitsuse survele allunud ning tootmist suurendama hakanud, vahendab Financial Time.

Eelmisel aastal tõusis koksisüsi hind järsult, sest Hiina teatas tootmismahtude vähendamisest. Selle eesmärk oli suurendada võlgades tööstuse kasumlikust.

Hind tõusis lausa neljakordseks ning jõudis detsembris 300 dollarini tonnist. Viimati maksis tooraine nii palju 2011. aastal. See pani tõusma ka termilise kivisöe hinna, mida kasutatakse elektrijaamades. Maailma suurimate kaevanajate kasumid kasvasid tublisti.

Hinnatõusu põhjustas eelkõige Hiina valitsus, mis vähendas lubatud tööpäevade hulka. Nüüd on lubatud tööpäevade hulka uuesti tõstetud (276 päevalt 330 päevani aastas) ja see pani koksisüsi hinna langema.

Koksisüsi hind on sellel aastal langenud 22 protsenti 175,9 dollarini tonnist. Termiline kivisüsi, mille hind tõusis eelmisel aastal 110 dollarini, on langenud 82 dollarini tonnist.

Teised metallid liikusid erinevatest suundades

Teistest toorainetest kallines tsink 2,8 protsenti ning tina odavnes 0,2 protsenti. Kummagi tonn maksis päeva lõpuks vastavalt 2776 ja 21 100 dollarit. Nikkel odavnes 0,1 protsenti ja tonni eest tuleb välja käia 10 175 dollarit.

Kulla hind tõusis 0,5 protsenti ja hõbe kallines 0,7 protsenti. Kummagi unts maksis reede pärastlõunaks vastavalt 1201 ja 16,86 dollarit.

Hirmud panid nafta hinna langema

Nafta hinnad on sellel nädalal langenud, sest arvatakse, et kõrgemate hindade tõttu kasvab ka USA tootmine. Lisaks sellele on hakatud kartma, et OPECi kokkulepe ei pruugi pidada. Näiteks Venemaa lubas ka 2008. aastal, et vähendab naftatootmist. Seda lubadust aga murti ning sama tegid ka mitmed teised tootjad.

Brenti toornafta hind langes 2,6 protsenti ja WTI odavnes 2,5 protsenti. Kummagi barrel maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 54,44 ja 51,57 dollarit.

Rotterdami 95 bensiini hind kallines aga 3,3 protsenti ja tonn maksab 541,5 dollarit.

Autor: Nädal börsil

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077