Piirikaubanduse tulemusena tuleb ümber vahetada etiketid lahjal alkoholil, mis läheb müüki Eestist väljaspool.

- Lehe pruulikoja omanik Gristel Tali.
- Foto: Andras Kralla
Lehe pruulikoja omaniku Gristel Tali sõnul ei ole nemad seni veel alkoholiaktsiisi tõusu mõju tunda saanud, sest käsitööõlut Lätti ostma ei sõideta. Lisaks koduturule veel Lätti ja laevadele oma toodangut müüvat pruulikoda ootab peagi aga lisatöö, sest välismaale müümiseks peavad nad kleepima pudelitele teised etiketid kui need, mida Eestis kasutatakse.
„Kuna mahud on väikesed, ei saa meie omada erinevalt märgistatud laoseisu. Meil tuleb iga tellimuse korral see lisatöö teha,“ ütles Tali ja lisas, et neil on suurtootjatest keerulisem laoseisu ette teha ja prognoosida.
Vajadus keelata lahja alkoholi puhul Eestist väljaspool siinse pandimärgistuse kasutamine tuleneb pärast aktsiisitõusu õitsema hakanud piirikaubandusest, mis on pannud proovile siinse pandipakendisüsteemi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe pikemalt edasi
Äripäevast.
Autor: Äripäev.ee
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.