19. august 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kivisöe hinnapõhi on tõenäoliselt selja taga

Blogi autor Mait Kraun.
Foto: Andres Haabu
Nädala börsiuudised: kivisöe hinnapõhi on tõenäoliselt selja taga; tsingi hinnatõus tootmist ei tõsta; vase hind jätkab langust; rauamaak kallineb edasi; nafta hind ületas 50 dollari taseme.

Kivisöe hinnapõhi on tõenäoliselt selja taga

Vähem kui aasta aega tagasi kuulutasid analüütikud ja majandusteadlased, et kivisöe turg ei hakkagi kunagi tõusma. Kivisöe hind on teinud viimasel ajal aga 5 aasta suurima tõusu, vahendab Reuters.

Austraalia Newcastle’i terminali hinnad on juuni keskpaigast alates kasvanud lausa 35 protsenti ning jõudnud viimase aasta kõrgeima tasemeni (peaaegu 70 dollarini tonnist). Hindu on aidanud üles poole viia Hiina impordi üllatuslik kasv.

„Tundub, et kivisöe turg, mis on viis aastat langenud, on jõudnud esimeses kvartalis põhja,“ ütles Austraalia kaevandaja Whitehaven Coal teisipäeval. Ettevõtte aktsia tõusis pärast tulemuste teatamist kolme aasta kõrgeima tasemeni.

„Põhjustena võib välja tuua kaevanduste sulgemise Indoneesias, USAs ja Austraalias. Lisaks sellele on Hiina ametivõimud oma poliitikaid muutnud,“ teatas Whitehaven ja lisas, et nemad on usuvad hinnatõusu jätkumisse.

Kõige enam saavad rallist kasu suured kaevandusettevõtted nagu Glencore ja Anglo American. Lisaks sellele läheb hästi ka regionaalsetel Aasia kaevandajatel – näiteks Whitehavenil ja Tais tegutseval Banpul. Kõigi nelja aktsiad on tublisti tõusnud.

Tsingi hinnatõus tootmist ei tõsta

Tsingi hinna järsk tõus ja turgu ähvardav defitsiit on tekitanud spekulatsioone, et suuremad tootjad – näiteks Glencore – loobuvad tootmismahtude kärbetest. Analüütikud aga ütlevad, et see ei tohiks juhtuda niipea, vahendab Reuters.

Analüütikud ütlevad, et tootmismahte hakatakse suurendama alles siis, kui tsingi varud vähenevad tasemeni, mis pakub hindadele täiendavat tuge.

Tsingi hind on Londoni metallibörsil alates jaanuarist kallinenud ligi 60 protsenti. Paljud kaevandused on viimaste aastate jooksul suletud või ajutiselt töö peatanud. Tsingi hinnatõus algas aga alles sellel aastal, mil pandi kinni Austraalias asuv Century ja Iirimaal asuv Lisheeni kaevandus.

Glencore pani palli veerema

Glencore’i eelmise aasta otsus vähendada tsingitootmist 500 000 tonni võrra pani palli veerema. Kaevandaja tsingitootmine langes aasta esimeses pooles 31 protsendi võrra (eelmise aasta sama ajaga võrreldes).

„Me ei arva, et Glencore reageerib hinnatõusule,“ ütles CRU analüütik Graham Deller. „Nad ootavad kuni kontsentraadi turul saab materjal otsa.“

SP Angelsi analüütik John Meyer nõustub: „Glencore laseb turul tõusta kuni varud vähenema hakkavad. Seejärel on võimalik alustada tsingitootmist kõrgemalt hinnatasemelt.“

Tsingi hind langes nädalaga 0,1 protsenti 2273 dollarini tonnist. Viimase kuue kuu tõus on olnud muljetavaldav.

Vase hind langes nädalaga aga 1,5 protsenti ning tonn maksis neljapäevaks 4774 dollarit. Analüütikud on vaseturu osas jätkuvalt negatiivselt meelestatud, sest Hiina stimuleerimismeetmed ei ole piisavad, et nõudlust märkimisväärselt kasvatada.

Goldman Sachs teatas üleeelmisel nädalal, et vaseturgu ähvardab torm, mis viib tonnihinna 4200 dollarini.

Rauamaagi hind tõusis aga 2,5 protsenti ning tonn maksab juba 60,87 dollarit. Paljud analüütikud on jätkuvalt seisukohal, et tooraine hinnatõus pole jätkusuutlik. Sellel nädalal teatas Morgan Stanley, et hooajalistel põhjustel võib hind teisel poolaastal langeda tagasi 40 dollarini. Nimelt väheneb talvel Hiina terasenõudlus.

Alumiiniumi hind kallines nädalaga 2,5 protsenti ja tonn maksab 1694 dollarit. Aasta esimeses pooles teatas Alcoa, et alumiiniumi nõudlus kasvab sellel aastal 5 protsenti, aga pakkumine vaid 2 protsenti. See tähendab, et turul on üle miljoni tonni suurune defitsiit, mis on hindu toetanud.

Tina hind kallines 0,1 protsenti ja nikkel odavnes 4,8 protsenti. Kummagi tonnihind oli neljapäevaks vastavalt 18 350 ja 10 220 dollarit.

Väärismetallide hinnad odavnesid, sest turgude ootused Föderaalreservi intressimäärade tõstmise osas on kasvanud. Kuld odavnes 1,2 protsenti ja hõbe langes 2,9 protsenti. Kummagi unts maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 1350 ja 19,77 dollarit.

Nafta hind ületas 50 dollari taseme

Nafta hinnad tõusid neljapäeval kuuendat päeva järjest ning Brent ületas 50 dollari taseme. Maailma suurimad naftatootjad hakkavad kaaluma tootmismahtude külmutamist, vahendab MarketWatch.

Brent on sellel nädalal kallinenud 9,9 protsenti ja WTI on lisanud 10,1 protsenti. Kummagi barrel maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 50,89 ja 48,22 dollarit.

Nafta hinnad on augusti alguses saavutatud põhjadest tõusnud juba üle 20 protsendi. Nimelt plaanivad OPEC ja teised tähtsad naftatootjad alustada kõnelusi tootmismahtude külmutamiseks. Järgmisel kuul toimub Alžeerias ja vastav kohtumine.

Tõusule on kaasa aidanud ka spekulandid, sest paljud on oma lühikestest positsioonidest (langusele panustavad positsioonid) loobunud. Toetav faktor on ka dollari odavnemine.

Rotterdami 95 bensiini hind kallines nädalaga 8 protsendi võrra ning tonn maksab juba 468 dollarit.

Autor: Nädal börsil

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077