Üks suuremaid kordaminekuid on ka tööstuse rohelise raamatu valmimine ja selle valmimisse panustamine. Loodan, et see võetakse ka kasutusele, mitte ei jäeta riiulile tolmu koguma.
Kuidas prognoosid masinatööstuse tulevikku Eestis? Kas valdkonna panus meie majandusse kasvab?
Liit kasvab kindlasti edasi, seda tendentsi on praegu näha ja tunda. Huvi liidu tegemiste vastu on suur ja eks selle mängib kaasa liidu muutumine oluliselt avatumaks ja pildil olevaks.
Masinatööstuse kui riigile ühe väga olulise sektori tulevik ei saa kerge olema. Palju on vaja investeeringuid nii seadmetesse kui inimestesse. Vajame järjest rohkem oskustööjõudu, kes tulevad toime keeruliste seadmetega ja liinidel töötamisega. Sektor areneb pidevalt ja suundub allhankeahelas ülespoole, aga lihtne see ei ole. Seega loodame, et masinatööstus suudab püsida konkurentsis ja areneda.
Masinatööstuse panus Eesti majandusse kasvab kindlasti. Sest mida targemaid tooteid me teeme ja mida kõrgemale suudame tõusta allhankeahelas seda suurem raha nii maksude kui tarbimisega siia jääb.
Millised on masinatööstuse suurimad mured, mille tõrjumiseks tuleb täna eriti rõhku pöörata?
Tööjõud ja veelkord tööjõud. Siia peavad panustama nii liit, kutseõppeasutused, ülikoolid kui riik. Peame koolitama järjest paremaid spetsialiste. Aga hetkeolukord on kriitiline, masinaehituse erialasid asutakse õppima vähe ja ka nendest vähestest langevad paljud enne kooli lõpetamist välja.
Ja mis sama tähtis, sektor vajab pidevaks arenguks suuri investeeringuid ja sellega on Eestis samuti probleem. Ei piisa ühe seadme vahetamisest tehases, vaatama peaks tootmisprotsessi tervikuna ja võib-olla terveks tootetsükliks uued seadmed soetama.