23. mai 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Toit kui tervise küsimus

Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
Foto: Erakogu
Tänavu kümnendat korda peetud toidutööstuse aastakonverentsi pealkirja valik “Toit ja tervis” pole juhuslik. Tervislikkus on aasta-aastalt saanud aina olulisemaks märksõnaks sektori tootearenduses ning selle käsitlemine ei kuulu enam kaugeltki pelgalt tervise- ja pereajakirjade ampluaasse.

Eesti toidutööstustel on toita 1,3 miljonit inimest, neil kõigil on oma maitse-eelistused, harjumused ning mis seal salata, ka võimalused.

Järjest enam räägitakse toitumise rollist meie tervisliku seisundi mõjutamisel ning seetõttu on ka toidutööstused järjest enam pööranud tähelepanu toodete tervislikkusele. Vähendatud on soola, suhkru ning rasvasisaldust, lisatud kasulikke baktereid, kiudaineid ning vitamiine, üle mindud looduslikele säilitusainetele jne.

Samas võib öelda, et toidutööstus on valdkond, mis on pea sama palju mõjutatud moetrendidest kui kevadsuvised catwalk’id.

Tootearendus peab olema kiire ning leidlik. Eriti praegu, kui tarbijatel on väga selgelt välja kujunenud erisoovid – kes peab süsivesikutevaest dieeti, kes valgurikast, kes loeb lihtsalt kaloreid, kes usub paleodieeti, kes toortoitumisse.

Lisaks erinevad toidutalumatuse liigid – gluteeni, laktoosi jne, mille kõigega peavad tootjad arvestama, sest toota saab seda, mille järele on nõudlus.

Kuigi Eesti tarbija on keskmisest vastuvõtlikum uutele toodetele, on truudus vanade ja harjumuspäraste maitsete vastu tugev ning teada-tuntud Kirde sai, Lemmik vorst, Tallinna kilud ning koorejäätis püsivad turul vankumatult senimaani.

Hea meel on tõdeda, et 88% eestimaalastest eelistab Eestis toodetud toidukaupu. Peamised tegurid, mis mõjutavad toidu ostuotsust, on maitse ja värskus. Kvaliteet seostub kõige enam toidu maitse ning värskusega. Hind on alles neljandal kohal. Väiksem mõju ostuotsusele on pikal säilivusajal ning pakendi välimusel ja kasutamismugavusel.

Konkurss aitab populariseerida. Eesti toidu populariseerimisele on palju kaasa aidanud tootekonkurss Eesti parim toiduaine, kus üks hindamiskriteeriumidest on samuti toote tervislikkus. Tänavune, järjekorras 22. konkurss oli osalejate arvukuselt üks populaarsemaid ja parimate toodete väljaselgitamiseks pidi toiduvaldkonna spetsialistidest koosnev hindamiskomisjon kogunema tervelt viieks pikaks päevaks.

Esimese kahe päeva jooksul valiti iga toidukategooria hõbemärgid, seejärel võeti kaks päeva piirkondlike väikeettevõtete toodete hindamiseks ning kolmanda hindamise käigus selgitati välja kuldmärkide võitjad.

Hindamised on avalikud, mis tähendab, et kõik tootjad võivad tulla ise veenduma, et nende tooteid serveeritakse õigesti.

Võidumärk tagab müügiedu. Mitmed varasemate aastate võidutooted kannavad märki praeguseni, tootjate kinnitusel suunab see ostuotsuseid nende kasuks tegema ning suurendab müügiedu.

Näiteks Leiburi Rukkipala, mis võitis 2004. aasta konkursil nii oma kategooria hõbemärgi kui ka Eesti Parim Toit Tervisele 2004 kuldmärgi, tõusis konkursijärgselt Eesti populaarseimaks palaleivaks ning on praegu Eesti turu kõige müüvam leib. Täpselt kümne aasta eest Eesti parima toiduaine tiitli pälvinud Saku Kuld on praeguseni Saku Õlletehase esindusõlu ning toote turuosa kasvutrendis.

Viimase kahe aasta võidutooted on aga suutnud konkursijärgsetel kuudel oma müügiedu suisa mitmekordistada. 2015. aasta parima toiduaine tiitli pälvinud Valio Gefilus cappuccino-keefiri müük kasvas pea kolm korda. Sama efekti tõestas ka 2014. aasta konkursi võitja, Farmi Kreeka jogurti sarja käekäik – Kreeka jogurtile sai võidujärgselt osaks 2,3kordne müügikasv ning on praeguseni AC Nielseni andmetel Eesti müüduim maitsestamata jogurt.

Eesti tarbija võib rõõmu tunda selle üle, et suudame enamuses tootekategooriates tagada isevarustatuse ning jääb üle veel teistelegi. Paljud riigid saavad vaid unistada, et poelettidel oleks täispiimast valmistatud piimatooted, paari­saja kilomeetri raadiusest pärit lihatoodang ning tervislikud teraviljatooted. Selle nimel teevad tööd ligi 500 toidutööstusettevõtet ning ligi 14 000 inimest.

Töötleva tööstuse ekspordist annab toidutööstus 15%, moodustades pea 0,5 miljardit eurot. Samas on sektori käekäik väga lihtsalt mõjutatav kliima, epideemiate ja poliitiliste otsuste poolt. Venemaa embargo ja seakatku ägeda leviku mõju on kahjuks tunda veel aastaid.

Toidumaksud on vastutustundetu idee. Alanud aasta suurem murekoht on aga sotsiaalministeeriumi algatatud toitumise ja liikumise rohelise raamatu koostamine, mis puudutab otseselt arvestatavat osa Eesti majandusest. Dokumendi eesmärk on muuta inimeste toitumis- ja liikumisharjumusi selliselt, et ülekaaluliste ja rasvunud inimeste osakaal ei suureneks.

Muuseas, kavandatav meede toidumaksude näol pole teiste riikide näitel seni usaldusväärseid tulemusi andnud, mistõttu jääb paratamatult mulje, et tegemist on populistliku kampaaniaga, mille elluviimine on vastutustundetu nii väiksema rahakotiga tarbijate kui kogu toiduga tegeleva sektori suhtes ning lühinägelik Eesti majanduse edasise käekäigu seisukohalt.

Toiduainete tootmise ja kaubandusega on seotud Eesti börsiettevõtted ja jaekaubandus, väike- ja mahetootjateni välja.

Maksud pole toonud soovitud mõju. Üks olulisemaid rohelises raamatus välja toodud mõjutegureid on toiduainetele lisamaksu kehtestamine, vaatamata toitumise ja liikumise rohelise raamatu töögrupi vastuseisule. Meil on mitmeid näiteid riikidest, kes on loobumas või loobunud toidumaksudest, sest need pole mõjutanud oodatud moel inimeste tervisenäitajaid, kuid samas on suurenenud piiriülene kaubandus, kadunud töökohad ning riigil jäänud saamata loodetud maksutulu.

Briti Majandusinstituut analüüsis Taanis 2011. aastal kehtestatud rasvamaksu kaasust ja leidis, et maksustamine ei ole efektiivne viis rasvumisega võitlemiseks. Kasutusele võetud strateegial oli imepisike mõju “ebatervisliku” toidu tarbimise hulgale. 80% taanlastest ei muutnud oma tarbimisharjumusi üldse. Lisaks ülekaalulistele, ebatervislikult toituvatele inimestele mõjutavad sellised maksud ebaproportsionaalselt nii madala kui ka keskmise sissetulekuga tarbijaid.

Maks majanduslikult ebaefektiivne. Leiti, et tervisega seotud maksud on majanduslikult ebaefektiivsed. Taanis kasutusele võetud toidu- ja joogimaksud tõstsid toiduainete hindasid. Samal ajal reaalpalgad kahanesid 0.8% võrra. Rasvamaksu tõttu muutsid mitmed taanlased enda tarbimismustrit, kuid mitte nii, nagu neilt oodati. Tarbijad vahetasid kallimad brändid odavamate vastu ning hakkasid kaupa ostma Saksamaalt ja Rootsist. Riigil jäi saamata oodatud maksutulu.

Samamoodi ei tööta üksikute toidugruppide väljavalimine ning nende diskrimineeriv maksustamine. Lisaks õiguslikult äärmiselt küsitavatele aspektidele (paljude karastusjookide, maitsestatud veejookide, mahlajookide lisatud suhkrusisaldus on samasugune, mistõttu pole neid võimalik maksustamise seisukohast eristada) on see ka kalorite tarbimise vaatenurgast ebaveenev. Karastusjoogid moodustavad vähem kui 3% Euroopa keskmisest päevasest kalorsusest.

Veelgi enam – statistika näitab, et erinevate ELi liikmesriikide võrdluses ei ilmne seost karastusjookide tarbimise ja rasvumise määra vahel. Hollandis tarbitakse keskmiselt 632 ml karastusjooke päevas inimese kohta, ent rasvumise määr on 16,1% – madal. Kreekas, kus karastusjooke tarvitatakse elaniku kohta 116 ml päevas, on rasvumise määr 41% – väga kõrge.

2014. aastal otsustas Taani valitsus rasvamaksu kaotada, sest sellised maksud toovad kaasa rohkem kahju kui kasu. Õigupoolest ei olnud Taani puhul mitte mingisugust tõendusmaterjali, et toidumaksud annaksid soovitud tulemusi kodanike tervise ja heaolu edendamise osas. Algselt kaotati riigis küllastunud rasvainete maks ning seejärel võeti vastu otsus kaotada karastusjookide aktsiis. Sellega loodetakse taastada osa 5000 töökohast, mis tuli kaotada, kui taanlased hakkasid karastusjooke ostma Saksamaalt ja Rootsist.

Ka Soome loobub magusamaksust. Sarnane näide Soomest, kes loobub järgmisel aastal magusamaksust tõdedes, et pole veenvaid tõendeid maksu mõjust rahva tervisele. Läbikukkunud magusamaksu jäetud saja miljoni euro suurune auk loodetakse nüüd katta kütuseaktsiisi tõusuga.

Kui toidumaksud oleksid tõesti efektiivne vahend, siis oleks need kasutusel juba enamuses riikides. Sotsiaalministeeriumi kõigutamatus toidumaksude osas näitab aga, et tegemist on valitsuse mugavusmaksuga, näitamaks probleemiga tegelemist. Tegelikkuses kavandatakse aga selle varjus mastaapset maksutõusu eelarveaukude täitmiseks.

Importkaup pakub alati alternatiivi. Teine olulisem kavandatav meede on riiklikul tasandil toodete koostise reguleerimine ehk suhkru ja soola vähendamine. Tootjatena nõustume, et toidu koostise muutumisel on nüüd ja edaspidi oluline positiivne roll inimeste toitumisharjumuste kujundamisel. Tervislikum toidusedel, mis tuleneb suurenenud tervislike toiduainete pakkumisest jaemüügis, on kindlasti ka riigi seisukohalt üks kuluefektiivsemaid meetmeid, sest tootearenduse ja turul testimise kulu ja vastutuse võtab erasektor.

Samas on oluline mõelda sellele, et toiduainete koostise muutmine saab toimida ainult siis, kui tarbija selle vastu võtab. Meie kaubanduslettidel on importtoodete osakaal kasvanud 40 protsendini ning kui kodumaine jogurt või vorst on riigi poolt kehtestatud reeglite tõttu maitsetu, pakub importkaup tarbijale alati soovikohast alternatiivi.

Seega on toidu koostisosade muutumise protsess pikaajaline ning eeldab muu hulgas analüüsi, millistes toidugruppides ja kuidas on võimalik koostisaineid muuta säilitades toidu maitse, säilivuse, tarbitavuse jne. Näiteks teatud toidugruppides pole võimalik vähendada suhkrusisaldust alla 10% ilma suhkruasendajaid kasutusele võtmata.

Roheline raamat ei täida oma eesmärki. On kahju tõdeda, et praeguses rohelises raamatus on osa väga kulukatest ja koormavatest meetmetest sellised, mis on raamatusse kirjutatud sisse vaatamata töögrupi vastuseisule või töögrupis esitatud vastuargumentidele.

Sellisena ei täida roheline raamat oma eesmärki ja esindab ainult konkreetsete ideoloogiliselt meelestatud inimeste käsitlust ja ideid ning mitte kogu valdkonna konsensuslikku visiooni toidu ja liikumise poliitika järgmisest kümnendist.

Eesti toidu tarbijad on meie oma inimesed ja toidutööstused pakuvad igapäevaselt üha tervislikumaid ja kasulikumaid valikuid meile kõigile. Viimane aeg oleks riigi poolt hakata tegelema järjepideva ja süstemaatilise teavitustööga tasakaalustatud ja tervisliku toitumise osas, mitte välja pakkuda käskude-keeldude vormis ettekirjutusi. On teada, et tegelikult need ei tööta ja tarbimisharjumusi ei muuda.

Pidev selgitustöö ja lihtsalt toitumistõdede tõendatud lahtirääkimine usaldusväärsete toitumisteadlaste/ekspertide poolt loob pinnase tervislikumate valikute tegemisel, mis on ju tegelikult meie kõigi eesmärk. 

Autor: Sirje Potisepp, Toiduliidu juht

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077